Selle aasta puu ‒ viirpuu ‒ on meil looduslikult enam levinud Lääne-Eestis ja saartel, kuid kultiveerituna parkides ja aedades kogu maal. Viirpuud on heitlehised valgusenõudlikud madalad puud või kõrged põõsad. Eelistavad kasvada viljakamal savikamal mullal, kuid ei põlga ära ka kuivemaid kasvukohti.
Enamikule liikidele on iseloomulik astla olemasolu, olgu see siis pikem või lühem. Õitsevad kevadel (sõltuvalt liigist) mais-juunis ning luuseemnega õunviljad, mida rahvakeeli nimetatakse marjadeks, valmivad sügisel. Väga soojade ilmadega võib õitseaeg kevadel olla väga lühike. Viljad on söödavad ning maitsevad hästi ka lindudele.
Mesilastele viirpuud meeldivad
Viirpuud õisevad enamasti rikkalikult ja annavad hübriide ning seetõttu on liigi määramine üsna komplitseeritud. Hõlpsam on liiki määrata õitsevate või viljuvate okste abil. Viirpuid on rühmitatud emakaalgmete arvu või viljade värvuse järgi. Viljade värvus varieerub kollasest kuni mustani. Emakaalgmeid võib viirpuudel olla üks kuni viis. Mesilastele meeldivad viirpuuõied sealt saadava nektari tõttu.
Viirpuid paljundatakse valdavalt seemnetest, mis vajavad aga külvieelset töötlemist oma kõva kesta tõttu. Külvieelselt hoitakse viirpuu seemneid kihiti liiva-turba seguga kas pikemat aega madalal nullilähedasel temperatuuril või siis paar kuud kõrgel temperatuuril (+18…20°C) ja edaspidi tavalisel temperatuuril. Hilja valmivate viljadega viirpuuliikide külvieelne töötlusaeg võib olla kuni poolteist aastat. Mõned liigid annavad kännu- ja juurevõsusid.
Dekoratiivsete omaduste poolest on viirpuud leidnud koha haljastuses. Väga dekoratiivseid täidisõielisi viirpuid istutatakse nii üksikpuu või põõsana või ka rühmiti. Viirpuud on väga levinud heki või elavtara taimed, sest taluvad hästi kärpimist. Viirpuid sobib istutada üherealiselt poole kuni meetrise vahekaugusega. Vahekaugus taimedel sõltub sellest, kui kõrget hekki tahetakse kasvatada.
Viirpuuhekki tuleks kärpida kaks korda
Heki kärpimisel tuleb arvestada, et seda tuleks teha kahel korral – suvel, kui taimede suurem kõrguskasv on lõppenud ja sügisel. Hea hoolduse korral saab kasvatada väga tiheda tara, millest läbipääsemine on raske just selliste liikide puhul, milledel on pikad astlad. Levinud hekitaimed on karvane või üheemakaline viirpuu. Väga dekoratiivsed on ka vabakujulised hekid nii kevadel õitsemise ajal kui ka sügisel, kui viljad valmivad või lehed muudavad värvi.
Rahvameditsiinis tuntakse viirpuud südame ja vererõhutõve ravimina, samuti ka rahustajana. Viirpuuga on ravitud ka unetust, pearinglust, kohinat kõrvades ja väsimust.
Viirpuu aitab laiendada aju ja südame veresooni, muutes nii paremaks varustatuse hapniku ja toitainetega. Viirpuus sisalduvad glükosiidid mõjutavad kolesterooli ja rasvade ainevahetust ning tõrjuvad skleroosi. Viirpuu õied ja viljad sisaldavad flavonoide, koliini, karotiini, C-vitamiini jm. Viljade peamised toimeained on flavoonglükosiidid ja orgaanilised happed.
Viirpuu õisi koguge õitsemise ajal
Enim on meditsiiniliselt uuritud verevat ja tömbilehelist ning üheemakalist viirpuud. Lühikeste astlatega ning pruunikaspunaste võrsetega tömbileheline viirpuu kasvab meil vaid kultiveerituna ja enamasti põõsana. Nagu nimigi ütleb, on lehele iseloomulik tömp hõlm ning see on pealt läikiv ja tumeroheline. Õitseb juunis ning viljad valmivad septembris-oktoobris ning on punast värvi. Annab hübriide ja seda just üheemakalise viirpuuga.
Verev viirpuu kasvab meil kultiveerituna tavaliselt kõrge põõsana. Pealt läiketa tumerohelised lehed on vereval viirpuul 5-7 madala hõlmaga ja saagja servaga ning muutuvad sügisel oranzikaspunaseks. Kerajad veripunased viljad valmivad varakult ehk siis juba augustikuus.
Viirpuu õisi on arukas koguda õitsemise algul. Hilisemal korjel muutuvad õied kuivatades tumedaks. Soojade ilmadega või õitsemine toimuda kiiresti. Õied kuivatatakse kiiresti hästi tuulduvas kohas. Viirpuu vilju kogutakse valminult ning kuivatatakse +40..50°C juures. Kuivatatud viljad purustatakse või tehakse lausa jahuks. Viljad on valminult jahuse maitsega.
Tee valmistamiseks võetakse 1 klaasi vee kohta 1 tl kuivatatud õisi ning kallatakse üle keeva veega. Lastakse 10 minutit tõmmata ja juuakse päeva jooksul. Viljadest tee valmistamisel võetakse klaasi vee kohta 2 tl purustatud marju, kallatakse üle kuuma veega ning lastakse 7 minutit tõmmata.
Tinktuuri valmistamiseks kallatakse kogutud õitele viin ning lastakse paar nädalat tõmmata ning siis kurnatakse. Pikemal tarvitamisel on tee ilmselt kohasem.
Valminud viirpuu viljadest võib teha ka moosi, siirupit või marmelaadi ning paar kuud säilivad need ka jahedas ning on igati tarvitamiskõlblikud. Kuivatatud viljadest tehtud jahu võib lisada küpsetistele.
Niisiis on viirpuud kaunid silmale, turgutavad tervist ja kaitsevad kodu võõraste eest.
EDA TETLOV
