Koolide lõpukellad on kõlanud ja lukku on minemas sisseastumiste pingeread, seega on huvitav analüüsida kui paljud noored teevad valiku õpingute kasuks, kui paljud lähevad tööle ja kui paljud eelistavad teha mõlemat?
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2016. aastal 15-24aastastest õppimas 66 protsenti, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 3,5 protsenti, kõrgharidusest madalamal tasemel 24,5 protsenti ja oma viimased õpingud oli katkestanud kuus protsenti. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid põhjusel, et haridustase on juba piisav, 8900 noort (6,6 protsenti vanuserühmast). Tööga seonduvalt ei õppinud 5400 noort (neli protsenti) ja oma soovidele ja huvidele sobivat kooli ega eriala ei leidnud 5200 noort (3,9 protsenti). Oma viimased õpingud katkestanuid oli 8500, kellest 40 protsenti katkestas õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavuse tõttu. Perekondlikel põhjustel katkestas õpingud 2000 noort ja tööga seotud põhjustel 1500.
25-34aastaste seas oli õppijaid 13 protsenti, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 32 protsenti, kõrgharidusest madalamal tasemel 43 protsenti ja oma viimased õpingud oli katkestanud 12 protsenti. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid seetõttu, et pidas oma haridustaset piisavaks 31 protsenti, perekondlikud põhjused olid kümnel protsendil ja tööga seotud põhjused 19 protsendil. Oma viimased õpingud katkestanuid oli 23 600, kellest iga neljanda katkestamise peamiseks põhjuseks oli õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavus, iga kolmas katkestas tööga seotud põhjustel ja perekondlikud põhjused olid pea igal seitsmendal.
Maa-asulate noori vanuses 15-34, kes piirdusid kõrgharidusest madalama haridusega, oli rohkem kui linnaliste asulate noori (vastavalt 42,5 protsenti ja 33 protsenti)
Noorte tööhõive ja populaarsemad valdkonnad
15-24aastaste tööhõive määr oli 2016. aastal 37 protsenti ja 25-34aastastel 77,5 protsenti. Oma praeguse töö saamisel oli abi sugulastest või tuttavatest igal kolmandal noorel. 30 protsenti noortest sai tööle töökuulutuse kaudu, 14 protsenti pöördus aga otse tööandja poole.
15-24aastastest töötas 2016. aastal iga viies töötlevas tööstuses, 18 protsenti hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi alal ning 15 protsenti majutuses ja toitlustuses. Võrreldes 2007. aastaga oli kõige rohkem vähenenud ehitussektoris ja kõige rohkem kasvanud majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal töötavate noorte osatähtsus.
15-34aastastest hõivatutest tegi suurel määral haridustasemele vastavaid tööülesandeid 60 protsenti naistest ja 55 protsenti meestest. Ilmneb, et mida kõrgem haridustase, seda rohkem vastas tehtav töö haridusele. Kolmanda haridustasemega noortest oli 71 protsendil töö suurel määral haridusele vastav. Eestlastest kaheksal protsendil ja mitte-eestlastest 13 protsendil oli haridustasemele mittevastav töö.
Töötamine ja õppimine
Töötamine õpingute ajal oli seda populaarsem, mida kõrgem oli omandatav haridustase. Samas tasustamata töö tegemise osakaal haridustaseme tõustes langes.
Kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal oli 25-34aastastest tööd teinud 55 protsenti, neist omakorda 61 protsendil oli olnud töö õppekava osa. Vaid tasustamata tööd, nt praktika, vabatahtlik töö ja heategevus, oli olnud 18 protsendil noortest.
15-34aastastest esimese või madalama haridustasemega noortest oli õpingute ajal tööd teinud 11,5 protsenti, neist õppekava osana olevat tööd 38 protsenti ja tasustamata tööd 40 protsenti. Teise taseme haridusega noortest olid kõrgeima lõpetatud taseme omandamise ajal tööd teinuid 42 protsenti.
Linnaliste asulate noortest töötas oma kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal 47 protsenti ja maa-asulate noortest 34 protsenti.
Töötamine kodukohast kaugemal
Küsisime hõivatutelt, kas nad on pidanud oma praeguse töö saamiseks kolima ja kui palju aega kulub kodust tööle jõudmiseks. Mittetöötavatelt (töötud ja mitteaktiivsed) küsisime, kas nad on valmis töökoha saamiseks kolima ja kas nad on nõus vastu võtma töökohta, kuhu jõudmiseks kuluks üle ühe tunni.
Selgus, et kodust üle ühe tunni kaugusel tööl käima on valmis pigem 15-24aastased kui 25-34aastased (vastavalt 17 protsenti ja seitse protsenti). Noorematest (15-24) on kolinud või valmis töösaamiseks Eestis kolima 10 protsenti ja välismaale minema 12 protsenti. Vanematest (25-34) vastavalt kaheksa protsenti ja neli protsenti.
Töötutest vanuses 15-34, on kodust kaugemale kui tund nõus tööle sõitma hakkama 48 protsenti. Eesti piires on valmis kolima 14 protsenti ja välismaale minema 28 protsenti. Hõivatutest on oma praeguse töö tõttu Eestis kolinud 7 protsenti ning välismaalt tulnud 1,5 protsenti. Kaugemale kui tund jääb töökoht kahel protsendil.
ÜLLE VANNAS, statistikaameti vanemanalüütik
