|
|
Juba eelmise aasta lõpus asuti Põltsamaa vallas Kamari paisjärve äärde suplusranda rajama. Enamik töödest jäi siiski soojemale ajale ning nüüdseks on jõutud niikaugele, et supelrand peaks üsna varsti ka ametlikult avatama. |
Kamari paisjärve tervendustööd aastatel 2006-2007 tegi Vändra MP ja sama firma on ka suplusranna rajajaks. Kokku läheb supelranna rajamine maksma 1,23 miljonit krooni ja miljon krooni sellest summast saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist. Projekti koostajaks oli Põltsamaa vallavalitsuse arendusnõunik Kristi Klaos.
Tema sõnul on praeguseks kogu ranna-ala ära planeeritud, kuid veega piirnev liivariba hõlmab kogu alast väikese osa. Liivariba kõrvale haljasalale on antud kalle vee suunas ja seetõttu peaks ka murul päris mugav päevitada olema.
Parkla enam kui 35 sõidukile
Ranna-alal asub ka täismõõtmetes jalgpalliväljak, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele. Rajatud on ka võrkpalliplats ja laste mänguväljak. Vette saab minna ka paadisillalt, kust saab alguse T-kujuline laudtee, mille üks haru viib otse vette, teist haru mööda pääseb sõidukite parkimisalani ja kolmas viib tualettruumini, kuhu saab siseneda ka ratastooliga. Rannas on olemas rannamaja, lisaks paigaldatakse sinna riietuskabiinid, pingid, jalgrattahoidlad, prügikastid ja muu supelranna jaoks vajalik inventar.
Parklasse on planeeritud kohad kuni 35 sõiduki jaoks, ent arendusnõuniku sõnul mahub sinna tegelikult rohkemgi autosid. Maa sisse on “peidetud“ õlipüüdur, reoveemahuti, pumbad ja muud avaliku supelranna toimimiseks vajalikud insener-tehnilised rajatised. Seetõttu jääbki osa tööst suvitajatele märkamatuks. “Ainuüksi elektriühendus maksis umbes 50 000 krooni,” tõi Kristi Klaos näite tehtud kulutuste kohta.
Parkla vastu, paisjärve kaldaäärsele alale on plaanitud ka paadisild 30 veesõidukile. Ent selle rajamine ei mahu praeguse supelranna projekti raamesse.
Kamarisse tuleb ka vetelpääste
Arendusnõuniku sõnul hakkab Kamari supelrannas tegutsema ka vetelpääste. Põltsamaa vallas on Soome riigi toetusel korraldatud vetelpäästekursused läbi teinud mitu inimest, kes suvitajate ohutuse eest hea seisma hakkavad. Vetelpäästjate näol on tegemist vabatahtlikega ja seetõttu tuleb nõuniku sõnul täpsem tegevuskava veel kindlaks määrata. Lastele rajatakse eraldi ujumisala, mis on võrguga piiratud. Just eile sai vajalik võrk paika. Kogu kaldaäärse liivariba pikkuseks on 70 meetrit. Täiskasvanutele mõeldud ujumisala on piiratud ujuvpoidega. Nii täiskasvanutele kui lastele mõeldud ujumisala jääb Põltsamaa-Kamari tee poolt vaadatuna teisele poole paadisilda. Laste ujumisala kaldale tuleb ka liumägi.
Paigaldamist ootavad veel jalgpalliväravad, postid võrkpallivõrgu jaoks, riietuskabiinid ning laudtee, lisaks atraktsioonid lastele. Kõik need supelranna jaoks tarvikud elemendid peaksid paika saama lähinädalatel. Ranna-alale plaanitakse rajada ka lõkkekohad, paigaldada lipumastid ning samuti eraldatakse randa viiv sõidutee tõkkepuudega. Põltsamaa valla arendusnõunik loodab, et veel juunikuus avatakse Kamari paisjärve supelrand ka ametlikult.
Veesuusakeskus endiselt päevakorral
Viimasel ajal on huvi tuntud selle vastu, mis on saanud paari aasta eest päevakorral olnud veesuusakeskuse rajamise plaanist Kamari paisjärvele. Taotlusvoor projektide üle otsustamiseks toimub augustis.
Klaose sõnul tuleb juunikuisel Põltsamaa vallavolikogu istungil langetada otsus, kas üldse ja kui suur saab olema Põltsamaa valla poolne omafinantseering veesuusakeskuse rajamiseks.
Ühe võimalusena saaks veesuusakeskuse välja ehitada Kamari paisjärve kõige suuremale saarekesele, mis koos selleks vajaliku administratiivhoone, kämpinguala, parkla ja muude vajalike rajatistega maksaks umbes 20 miljonit krooni. Veesuusakeskuse stardimaja saaks ehitada ka supelranda ja selle maksumuseks kujuneks umbes 5,5 miljonit krooni. Kui otsus langeks teise variandi kasuks, võiks Klaose sõnul lülitada samasse projekti ka kergtee rajamise Põltsamaa Ametikoolist üle Põltsamaa jõe viiva sillani, ühendades selle paisjärve äärde rajatud valgustatud kergteelõiguga, mis järve tervendustööde käigus valmis ehitati. Kergtee pikkuseks oleks umbes 2,5 kilomeetrit ja veesuusakeskus koos kergtee rajamisega läheks siis ühtekokku maksma kuni kümme miljonit krooni.
Arendusnõuniku sõnul on augustis toimuv voor viimane, kus Kamari veesuusakeskuse rajamiseks raha saaks taotleda. Konkurents selles voorus on tihe, sest kogu Eesti riigis on selle meetme raames jagada kõigest 200 miljonit krooni. Taotlejaid lausa kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate summade osas on selles voorus väga palju. Põltsamaa valla arendusnõunik arvab, et mõistlik oleks välja minna selle variandi peale, kus veesuusakeskuse stardimaja ehitataks supelranda. Nii tabataks kaks kärbest ühe hoobiga – ühelt poolt saaks välja ehitada veesuusakeskuse ja teisalt ohutu võimaluse Põltsamaa linnast jalgsi ning jalgratastel mööda kergteed randa minna.
iii
TOOMAS REINPÕLD
