Võrumaa juurtega, praegu Jõgevamaal elav, Agnes Aadusaar lausus, et tema pakub Võrumaal käsitööna valmistatud karaskeid. Täpsemalt oli neil Avinurme tünnilaadal kaasas kuut sorti karaskit, millest neli olid valmistatud vanast ajast pärit retseptide järegi ja kaks retsepti on nende endi välja töötatud.
Agnes Aadusaar tõstis esile singi-sibula karaskit, mille valmistamiseks kasutatakse odrajahu, ehtsat maasuitsusinki ja röstitud sibulat.
Lisaks singi-sibula karaskile oli neil laadalistele pakkuda kõrvitsa- ja mustikamaitselist ning kanepiseemne karaskit. Tänapäevaste retseptide järgi on valmistatud sidruni-mooni ja astelpaju karask. Avinurmes osutus kõige eelistatumaks sordiks mustikamaitseline karask. Mine tea, ehk sellepärast, et Avinurme kandi rahvas on ju teada-tuntud metsarahvas nagu eestlased üldisemaltki.
Agnes Aadusaare sõnul sai karaskite tegemine alguse veidi üle kolme aasta tagasi tema tubli ülemuse Liina Virolaineni eestvedamisel. Algust tehti kõrvitsakaraski valmistamisega, millele lisandusid ajapikku teised karaskisordid.
Agnes Adusaare sõnul on enamasti nii, et igal hooajal on üks uus karaskisort juurde tulnud. Tänavu lisandus astelpajukarask. Karaskeid valmistavad kolm vahvat Võrumaa prouat ja karaskite müügiga tegeleb eraldi müügimeeskond. Nii jõuavad laadale öösel küpsetatud värsked karaskid.
Agnes Aadusaar tõdes lõunapaiku, päeva esimesele poolele tagasi vaadates, et müük on päris hästi läinud. Karaskid meeldivad enam kesk- ja vanemaealistele laadalistele, sest nendes tekitab see toode nostalgiat.
Enamasti müüvad nad karaskit suurematel suvisetel laatadel ja jõululaatadel. Erilise teenusena saadavad nad karaskeid ostjatele kohale ka postiga, samal päeval valmistatud karask saab ka kohe teele pandud. Posti teel tellitakse karaskeid enamasti Tallinna ja Pärnusse, sest sinna satuvad nad oma müügimeeskonnaga harva.
TOOMAS REINPÕLD
