Jõgeva linna päevade programmi rikastas tänavu üks uutmoodi ettevõtmine: ratsutamisvõistlus Jõgeva Kevad 2010. Ülemöödunud laupäeval peetud võistlusel osales 28 sportlast ja 30 hobust, kes tegid kolme erineva kõrgusega parkuuril ühtekokku 51 starti.
“Ratsutamisvõistlus Jõgeva linnas? Kus sellist asja pidada saab?” — nii küsis mõnigi jõgevlane, kes võistlusest kuulis. Tegelikult peeti samal Turu tänava äärsel platsil esimesed võistlused juba mullu oktoobris, ainult et paljudel jäi see sündmus tähele panemata. Linna päevade aegu oli infot ja rahvast rohkem liikvel. Nii leidsid päris paljud huvilised tee Turu tänava kesklinnast kaugemasse otsa ning said seal toreda elamuse osaliseks.
Ratsutamisväljaku, mille üks külg 30 ja teine 40 meetrit pikk, rajasid Maimu ja Hanno Kranich oma isiklikule krundile. Koos soojendusväljakuga võtab miniatuurne “hobuparadiis” enda alla 1,2-1,3 hektarit. Eelkõige pidasid Kranichid seda rajades silmas, et nende endi ratsutamishuvilistel tütardel kusagil sõita oleks, ent nüüd on pere hakanud seal koostöös Liivimaa Ratsaklubiga ka võistlusi korraldama.
“Noorematel ja väiksema kogemustepagasiga ratsutajatel on muidu võistlusvõimalusi vähevõitu,” ütles Maimu Kranich. “Tõsi, seekord lõi võistlustel kaasa ka üks Eesti paremaid ratsutajaid Erkki Hõim, ent ta tuli siia mitte kõrgeid kohti välja sõitma, vaid oma uut noort hobust proovima. Seepärast startis ta just madalamatel parkuuridel.”
Natuke suurem võiks võistlusplats Kranichi sõnul ratsutajate meelest olla, aga muidu neile seal meeldib. Küllap hobustelegi, ehkki nende jalad platsil praegu veel kümne sentimeetri sügavuselt liiva sisse vajuvad. See tuleneb väljaku liigsest värskusest. Alles kolme-nelja aastaga läheb platsi pind kõvemaks.
Tulemus sõltub koostööst
Jõgeva linna päevade aegsel võistlusel olid eri vanuses ratsutajatega esindatud Liivimaa Ratsaklubi, Ratsaspordiklubi Parkuur, Tondi Ratsaspordiklubi, Tallinna Ratsaspordiklubi, Tartumaa Ratsaspordiklubi, Ratsaspordiklubi Domingo ja kohalik Miko tall. Võisteldi kolme eri kõrgusega (60, 80 ja 100 cm) takistustega parkuuril. Oli võistlejaid, kes startisid erinevate hobustega, ent oli ka hobuseid, kes startisid erinevate sõitjatega. Iga hobune tohtis teha siiski ainult kaks starti.
Ratsutamine ongi spordiala, kus tulemus sõltub ratsaniku ja hobuse koostööst. Ega asjatundmatu vaataja pruugi iga kord aru saadagi, kumma vea tagajärjel takistuselt latt pudenes, samuti sellest, kas hobune hakkas tõrkuma tujukusest või seepärast, et ratsanik sõidutrajektoori valides eksis ja talle takistuse ületamiseks liiga napid võimalused jättis. Huvitav oli platsil toimuvat jälgida sellegipoolest. Juhul muidugi, kui närv vastu pidas: tuli ju võistlusplatsil ette ka ärevaid hetki, mil sõitja ratsu seljast pudenes või kui tundus, et sõitja hobuse üle sootuks kontrolli kaotab.
Kõige õnnetum kukkumine leidis siiski aset soojendusväljakul, aga halvad tagajärjed olid sellel vaid kukkunu turvavestile, millest tükk välja lendas. Õnn, et sellised vestid ikka olemas on! Nii kulgeski võistluse meditsiinilise teenindamise enda peale võtnud Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi vabatahtlik valvekord suhteliselt rahulikult.
Pere-ettevõtmine
“Minu meelest on siinne võistlus väga tore ettevõtmine,” ütles haiglajuht vastuseks küsimusele, mis teda korraldajaile appi tulema ajendas. “Ratsutamine on ilus ala ja noored õpivad seda harrastades väga palju: ega nad siis ainult ratsuta, vaid nad ka hoolitsevad hobuste eest.”
Neid, kes võistluste kordamineku heaks oma panuse andsid, oli tegelikult päris palju. Tuntud hobusekasvataja Urmas Saks ei pidanud paljuks kahe hobuse ja uhke kalessiga kohale tulla ning rahvast kesklinna ja võistlusplatsi vahet sõidutada. Tänu Pere Leivale sai iga startinud hobune preemiaks leivapätsi. Esemelised auhinnad olid iga ala kolmele paremale sportlasele EhitusGammalt ning ASidelt A. Tammel ja Mariine Auto. Lisaks juba mainituile toetasid võistlust Jõgeva Linnavalitsus, OÜ Moreen ja Hanno Kranichi enda transpordifirma.
“Oleme tänulikud kõigile, kes võistlusel osalesid ja kes võistluse õnnestumisele kaasa aitasid, sealhulgas oma headele naabritele, kes vett ja elektrit kasutada lubasid,” ütles Maimu Kranich.
Kranichitele oli see tõeline pere-ettevõtmine: ema, isa ja Hollandist kodumaile tõtanud vanem tütar Daisy lõid kaasa korraldamisel, noorem tütar Birgit tegi kaasa nii 60 cm kui ka 100 cm takistustega parkuuril ning sai vastavalt viienda ja neljanda koha.
Kolme parkuuri võitjatele Anette Sikorale, Sandra Sirelile ja Annika Veerpalule jääb Jõgeva Kevadet 2010 meenutama karikas, nende ratsudele Adidasele, Fivale ja Casandrale kott Jõgeva Sordiaretuse Instituudis kasvatatud kaera. Iseasi, et see võib neil olla juba nahkagi pistetud: asjatundmatu inimesena pole mul aimugi, kui suure kiirusega hobused kaera hävitavad.
Ratsutamisvõistluse Jõgeva Kevad 2010 paremad
60 cm parkuur
i
- Anette Sikora/ Adidas (Miko tall)
- Hanna-Liisa Aasmaa/ Diva (Tondi RSK)
- Kristiin Kesamaa/ Venelli (Miko tall)
80 cm parkuur
-
Sandra Sirel/ Fiva (Miko tall)
-
Liivar Laks/ Fiva (Miko tall)
-
Kristiin Kesamaa/ Venelli (Miko tall)
100 cm parkuur
-
Annika Veerpalu/ Casandra (RSK Parkuur)
-
Maria Peterson/ Andro (Liivimaa RSK)
-
Annika Veerpalu/ Primas (RSK Parkuur)
RIINA MÄGI
