Esimene möödapääsmatu seadus on, et kevadiselt kutsuvalt mustale süütule ettevalmistatud pinnasele hakkab tekkima igasuguseid muidki tõusmeid peale nende, mida külvati. Tihti on nende teiste “armee” kiirem ja arvukamgi ja tuleb varakult tõrjumisega alustada.
Teine seadus on, et arvesta ainult endaga. Ei tasu külvamise ja istutamisega hoogu minna, arvates, et suvel saabub maale ka tulevasi pärijaid. Pole õige mõelda, et nemad ka märkavad umbrohtu ja tahavad oma panust anda. Et ei päevita batuudil, vaid vagude vahel kasulikke liigutusi tehes. Ükskõik, kui head eeskuju püüad ise näidata ‒ täiskohaga rohijaks võid “kirjutada” ainult enda. Kolmas seadus käib selle kohta, et võrdset kohtlemist pole vaja.
Tark on, kui juba eos planeerid õigesti, suudad ka ilma sensitiivideta tulevikku ette kujutada ‒ et problemaatilisematele kultuuride konkurentidele pöörad kohe suuremat tähelepanu. Nendeks on eriliselt paadunud paljunejad. Näiteks omal ajal sain healt tuttavalt 100 kilomeetri kauguselt häid istikuid, nendega ühes tõin koduaeda punase jänesekapsa. Algul tundus ta huvitav, ega ikka temasuguseid punast värvi lehtedega taimi palju pole, kui mitte arvestada stressis taimi varakevadeti ja hilissügiseti. Lasksin olla ega aimanud, et varsti on igal pool ainult tema. Tõmbad välja, kobestad ja multšid – mõne päeva pärast uuesti.
Guugeldades üllatusin sellest, et mitmed aiandid pakkusid punast jänesekapsast müügiks. Isegi Taani päritoluga potitaimena oli müügiartikliks. Lõpuks leidsin ühe kirjutise, kus ka üks inimene kurtis, et ei saa temast jagu. See jänesekapsas polegi üdini halb, teda võiks ka tarvitama hakata. Pidi sobima kauniks garneeringuks salatitele ja liharoogadele, parim on süüa värskelt, aga võib ka suppidele lisada valmistamise lõpus. Niiske paberräti all pidi külmas mõne päeva säilima.
Peale söödavuse on hea meetaim, saab värvida villast lõnga sinakaks ja heleroheliseks, mahepõllunduses õigustab end vahekultuurina. Aga kui tõsiselt tahta temast lahti saada, siis muud pole, kui järjekindlust tavaliste võtete rakendamisel. Ta on vapper isekülviga uueneja, mille käigus valminud seemned paiskuvad kuprast kahe-kolme meetri kaugusele, peale selle paljuneb hästi vegetatiivselt, sest harunenud ja lehtedega varred juurduvad hästi sõlmekohtadest. Ökopõllunduse pooldaja Aime Sügis leiab, et pole vaja hävitada, on hea vahekultuur.
Veel hullem on võõrkakardega, kes on ameerikast pärit ja meil kaks liiki: paljas võõrkakar ja karvane võõrkakar. Nad on küllalt sarnased ja ühed “hullud” mõlemad. Ainus hea asi,et vegetatsiooniperioodi alguspoolel pole teda väga näha, ootab sooja ja rohkem valgust. Palju seemneid, kiire areng ‒ võib anda suve jooksul mitu põlvkonda. Ingliskeelne nimi on tal quick weed ‒ kiir-umbrohi. Teda hävitada saab jällegi vaid pideva mehaanilise tõrjega, on ka agrotehnilisi võtteid, et jätta maa kesa alla jne, aga kes tahab oma põllul aasta vahele jätta? Igal juhul mul on sügiskünni ajaks põllul vaid see taim, tihti väga lopsakas, kõrge ja see on juhtunud viimase 40 aastaga. Omal ajal oli meil põhiline umbrohi malts.
Olen hädas ka väikeseõiese lemmaltsaga, mille kupraid lapsed (isegi selles eas) armastavad puudutada ja nii seemneid laiali prõksatada! Tema kiire “tähelend” on alguse saanud Kesk-Aasiast. Teda on kõikjal, kus natuke varju ja lahtist pinnast, mõtlen mulda. Päris murukamaras ta ikka ei “pesitse” ‒ ei talu kuivust, sellepärast eelistabki varju. Tuleb muudkui ta noorest peast välja kitkuda, et seemneid ei tuleks, nii hiilingi iga päev mööda “nurgataguseid”. Orashein on “vana tegija”, üks tuntumaid, tavalisemaid ja tülikamaid umbrohtusid. Tema edu võti on kiire maa-alune tegutsemine ‒ paljunemine risoomidega, mis on pikad, heledad, sitked ja nööritaolised. Kündmine ainult paljundab orasheina, sest teeb risoomid tükkideks, millest igast saab uus nuhtlus. Väikesel maalapil tuleb risoomid tervelt välja tuhnida, suuremal põllul on äestamisest kasu. Risoomid tuleb hävitada. Selgub, et need risoomid võivad meid teenida ka ravimtaimena või dieettoiduna. Orasheina risoomidest saab teha siirupit või alkoholi, kuivatatult-röstitult lisada kohvi hulka. Tal on ainevahetust ja uriinieritust soodustav toime. Niivõrd kuivetunud taimeosad nagu need risoomid on ‒ millest kõik inimene pole õppinud kasulikke toimeaineid hankima.
Huvi mõttes vaatasin, mida vanarahvas on öelnud – triviaalseid tarkusi: laisa mehe põllu peäl kasvab umbrohi ja nõgesed; umbrohi on visa kaduma. Araabia vanasõna ütleb aga, et kaunid lilled närbuvad kiiresti, umbrohi peab talveni vastu.
EHA NÕMM
