Olete sõitnud Põltsamaal, Pajusi maanteel autoga? Seal ei kannata tegelikult üldse sõita. Ja talvel alla -15°C välistemperatuuriga ei kannata kultuurikeskuses ka ühtegi üritust korraldada.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään tegi viimasel linnavolikogu koosolekul ettepaneku võtta laenu kuni 320 000 euro ulatuses, mis oleks paindlik ja võimaldaks laenu võtta summas, mis kujuneb välja täpsustatud kalkulatsioonide alusel. Volikogu kiitis selle otsuse heaks.
Põltsamaa linnavolikogu istungi päevakorda oli kavandatud Põltsamaa linnale laenu võtmine, et selle abil teha teoks juba ammu plaanis olnud Pajusi maantee remonditööd linna piires.
Volikogu liikmed toetasid kõnnitee rajamist
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Pajusi maantee rekonstrueerimistööde tegemiseks läbi viidud riigihange. Pajusi maantee täies mahus rekonstrueerimiseks tehtud pakkumuste odavaimaks hinnaks kujunes 860 000 eurot. Kui sellest projektist jätta välja kergliiklustee osa, mis on kavandatud Pajusi maanteega ristuva Kuuse tänava ja Metsa tänava vahele, oleks rekonstrueerimistööde maksumuseks 770 000 uerot. Objekti omanikujärelvalve maksab 15 000 eurot ja objekti kogumaksumus koos kõnniteega oleks 875 000 eurot. Põltsamaa linna eelarves on Pajusi maantee rekonstrueerimiseks raha 700 000 eurot.
Juhul kui maantee äärde kavandatava kõnnitee rajamine projektist välja jätta, oleks tarvis võtta laenu 85 000 eurot. Kui kõnnitee rajamine projekti jätta, siis 175 000 eurot.
Linnapea sõnul on nad otsinud ka täiendavaid võimalusi Pajusi maantee rekonstrueerimistööde rahastamiseks. Möödunud aastal ringles valitsuses eelnõu, mille kaudu toetati omavalitsuste territooriumil paiknevate transiitteede remontimist. Paraku sellest projektist lisaraha ei saadud. Linnapea kinnitusel mujalt selle projekti rahastamiseks toetust taotleda ei saa.
Pajusi maanteele võetava laenu puhul arutleti tõsiselt selle üle, kas võtta laenu sellises ulatuses, et saaks tehtud ka maantee äärde kavandatav kõnnitee või jätta see projektist välja. Linnavolikogu aseesimees Margus Oro märkis, et mõistlikum oleks ka kõnnitee kohe valmis ehitada, selle asemel, et edaspidi maantee ääres uuesti kaevetöid tegema hakata.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder lausus, et Pajusi maantee näol on tegemist ettevaatava investeeringuga kaugemasse tulevikku. Pajusi maantee äärde plaanitav kõnnitee saab edaspidi olema maantee ja selle kõrvale kavandatava harjutusväljaku ehk staadioni vahel paiknev rajatis, mis on edaspidi tarvilik harjutusväljakut kasutavate inimeste turvalisuse tagamiseks. Teisalt saab seda vaadelda praegu Põltsamaa linnast kuni Pajusi valla, Pisisaare külani ehitatava kergliiklustee, linna piiresse jääva osana.
Linnavolikogu liige Margus Ääremaa lausus, et Põltsamaa linnast Tallinna-Tartu maanteele kulgev Vana-Tallinna maantee on hea näide selle kohta, mida tähendab üks pooleliolev objekt. Osa sellest maanteest linna piires rekonstrueeriti, osa jäi rekonstrueerimata. Ääremaa ütles, et Pajusi maantee äärde tuleks kõnnitee kohe valmis ehitada.
Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Guido Pook lausus, et tegelikult on laenu võtmisel natuke halb ajastatus ‒ see toimub vahetult enne kohalike omavalitsuste ühinemist ja enne kohalike volikogude valimisi. Tema sõnul oleks võinud mitu aastat varem laenu võtta ja Pajusi maantee remontida.
Pajusi maantee ääres uuendatakse ka Lille tänava ja Kuuse tänava vahel paiknev kõnniteeosa, mis asub samal teepoolel harjutusväljaku äärde kavandatava kõnniteega. Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimees Margi Ein toetas samuti kohe Pajusi maantee äärde kõnnitee rajamist, ent küsis samas, mida arvavad linna laenukoormuse suurendamisest teised Põltsamaa linnaga ühinevad omavalitsused. Maimu Kelder lausus, et Puurmani vallal enam laenukoormust suurendada ei ole võimalik. Puurmani valla laenukoormus on n-ö piiri peal ja moodustab 60 protsenti eelarveaasta põhituludest. Põltsamaa vallal ja Pajusi vallal on laenukoormuse protsent küllalt madal. Põltsamaa linna laenukoormus on 32-33 protsenti lubatud mahust. Majandusnõunik lausus, et Põltsamaa linna sõlmitud laenulepingud on küllalt madalate marginaalidega. Kelderi hinnangul oleks mõistlik võtta laenu septembris, mil jõustub uus riigihangete seadus, mille kohselt muutub riigihangete läbiviimine natuke lihtsamaks. Enne seda on võimalik laenuvõtmine teiste Põltsamaa linnaga ühinevate omavalitsustega kooskõlastada.
Jaan Aiaots lausus, et Pajusi maantee rekonstrueerimiseks on eelarvest võimalik katta objekti maksumus 700 000 euro ulatuses, millest 600 000 eurot moodustab varem võetud laenusumma. Kogu objekti maksumuseks koos Pajusi maantee kõrvale rajatava kõnniteega on 875 000 eurot, mille katmiseks on vaja võtta täiendavat laenu 175 000 eurot. Kogumaksumuses kajastub ka 15 000 euro suurune summa omanikujärelvalve teostamiseks.
Kultuurikeskuse katus sajab läbi
Samal Põltsamaa linnavolikogu istungil arutati laenu võtmist ka Põltsamaa kultuurikeskuse katuse remonditööde rahastamiseks. Kultuurikeskuse katuse oli nõus kõige odavamalt remontima AS Eviko, kes tegi pakkumise 200 760 euro suuruses summas. Põltsamaa linna eelarves on selleks olemas umbes 55 760 eurot, millest 25 000 eurot moodustab nn katuseraha. See peab olema ära kasutatud tänavu 1. detsembriks. Kui nii ei lähe, tuleb see summa riigile tagastada.
Täiendava laenu vajadus kultuurikeskuse katuse remondiks on 145 000 eurot. Kultuurikeskuse katuse remontimiseks lisaraha saamiseks esitas Põltsamaa linn taotluse regionaalsete investeeringute toetusprogrammi, kust on eelnevatel aastatel saadud lisaraha Põltsamaa tervisekeskusele, ühisgümnaasiumile jt objektidele. Tänavu sellest programmist raha ei saadud, sest nelja Põltsamaa piirkonnas ühineva omavalitsuse elanike arv jääb natuke alla 11 000 inimese piiri.
Maimu Kelderi sõnul on kultuurikeskuse katuse all kohati soojustusmaterjal olemas, mõne koha peal mitte. Ka roovlatid on osaliselt katki ning katus sajab läbi. Kui talvisel ajal on välistemperatuur 15 kraadi alla nulli, siis on keeruline seal üritust korraldada. Kui katusealune korralikult soojustada, oleks eeldatav soojusenergia kokkuhoid rahaliselt 7800 eurot aastas. Ka ehitajad on öelnud, et osade kaupa ei ole mõtet kultuurikeskuse katust remontida.
Jaan Aiaots lausus, et Põltsamaa linnal on vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarvestrateegiale vaba netovõla koormuse maht 2017. aastal 424 720 eurot. Praegu oleks Põltsamaa kultuurikeskuse katuse remonditöödeks ja Pajusi maantee rekonstrueerimiseks vaja võtta täiendavat laenu kokku summas 320 000 eurot. Maimu Kelder lausus, et kui sellises mahus täiendavat laenu võtta, siis kasvaks Põltsamaa linna laenukoormus 45-50 protsendini lubatud 60-st.
TOOMAS REINPÕLD
