Haridus- ja teadusministeeriumil ning sotsiaalministeeriumil on kava anda kõik põhikoolid omavalitsuste haldusalasse. Et enamik põhikoole on juba omavalitsuste omad, puudutab haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi kavandatud seadusemuudatus just haridusliku erivajadusega ja puuetega lastele mõeldud koole.
Ühtlasi on kavas riigi rahalist osalust haridusliku erivajadusega laste toetamisel tõsta.
Tiina Kivirand haridusministeeriumist juhtis tähelepanu, et eelmisel aastal alustatud uuringu põhjal ei saa õpilased, kel esinevad suuremal või väiksemal määral erivajadused, piisavalt tuge. Probleemiks on toetuse pakkumine liiga kitsalt meditsiinilise diagnoosi alusel. Meditsiinilise erivajadusega lapse diagnoosipõhisesse eriklassi panek ei taga lapsele kogu tuge, mida ta vajab.
Kõik tegutsevad eraldi, koostööd ei tehta
Rohkem tuleks arvestada lapse ja pere vajadusi tervikuna. Praeguse haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tegevused ja hindamised on koordineerimata, dubleerivad üksteist ja teenuste maht ei ole piisav. Kohalike omavalitsuste, kelle vastutusala on põhihariduse andmine, võimekus, motivatsioon ja ressursid on väga erinevad.
Vastutuse jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel hägune. “Tegelikult on kõik lapsed meie lapsed.ˮ ütles Tiina Kivirand.
Lapse põhiõigus on elada kodus, õppida kodule lähimas koolis ja saada sealjuures vajalikku toetust.
Tugiteenused ei pruugi olla ainult hariduslikud, sageli vajab tuge ka pere. Vaja on lapse ja pere vajadusi koos toetada.
“Praegu on sotsiaalministeeriumil riiklik lastekaitse üksus. Samuti on mitmes Eesti paigas avatud laste vaimse tervise keskused, neile lisanduvad rehabilitatsiooniteenused ja haridusministeeriumi poolt Rajaleidja keskustes pakutavad õpiabi- ja nõustamisvõimalused. Aga need tegutsevad siiski kõik eraldi. Lapse ja pere vajaduse hindamine peaks olema valdkondadeülene,” ütles Pille Vaiksaar haridusministeeruimi koolivõrgu osakonnast.
Sotsiaalministeeriumil ja haridusministeeriumil on välja töötamisel integreeritud teenuste soovituslik mudel kohalikele omavalitsustele.
Õppekorraldus lähtub tegelikust vajadusest
Õppekorraldus ei lähtu tulevikus enam meditsiinilisest diagnoosist vaid vajadusest. Hariduslik erivajadus (HEV) võib tekkida kõigil mistahes hetkel, seetõttu ei ole laste sildistamine HEV-lasteks ja tavalasteks mõistlik. Laps peab saama abi ja tuge kohe kui selline vajadus ilmneb.
Kavas on kehtestada uued määrad toe vajaduse hindamiseks. Kõige levinumaks jääks üldine tugi, mida vajab suur hulk õppuritest. Siia kuuluvad ajutised kirjutamise, lugemise vm raskused. Järgmine aste oleks tõhustatud tugi neile lastele, kes vajavad pidevat tugispetisalistide teenust. Eritugi on kõige raskem ja puudepõhine.
Eriklassile pole tulevikus täituvusnorme
“Uue seadusega ei soovita enam eristada klasse puudeliigiti, mis last tegelikkuses ei aita. Sama puudega laps võib vajada kas tõhustatud või erituge. Kool võib endiselt moodustada eriklasse, kui selleks on vajadus. Tulevikus ei seata ette eriklassile enam täituvuse norme, arvestatakse lapse vajadusi, et kõik saaks vajalikku tuge,” seletas Tiina Vaiksaar.
Põhikoolides õpib kokku ligi 122000 last. Neist 1/5 vajab mingisugust tuge, kellest omakorda 75 protsenti õpib tavakoolis, tavaklassi kaasatuna, 10 protsenti tavakoolis eriklassis ja 15 protsenti haridusliku erivajadusega lastest õpib erikoolides. See tähendab 3200 last, kellest 1400 õpib riigikoolides.
Kavas on põhiharidus tervikuna anda kohalike omavalitsuste vastutada ning riik jagaks seda vastutust rahastamise kaudu. Seda eelkõige seetõttu, et lapsi ei tohi panna ebavõrdsesse olukorda ja teha vahet riigikoolis õppivate ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates koolides õppivate laste vahel.
Uus riigipoolne toetussüsteem on välja töötamisel. Läbirääkimised käivad lisavahendite osas, juttu on kuuest miljonist eurost õppetoetusest ja 15 miljonist täiendavast toetusest tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele. Praeguse seisuga on neid 6800 õpilast, umbes viis õpilast sajast.
Kui praegune rahastamissüsteem rahastab erinevalt õppureid erikoolides, munitsipaalerikoolides ja kaasatud õppureid tavakoolides, siis tulevikus saaksid kõik õpilased samade tingimuste järgi riiklikult toetatud. Ka kaasatud õpilased saaksid sellele toetusele ligi.
Uue meetmena on kavas kaasava hariduse suunal EL-i vahenditest meede Kaasava hariduse toetamiseks väikeinvesteeringud koolides, mis on praegu huvigruppidega konsulteerimise staadiumis.
Hooldusõppel ja muudele erituge vajavatele õpilastele kujunenud välja kompetentsikeskused. Välja on kujunenud ka sellist õpet pakkuvad munitsipaalkoolid Tartus ja Tallinnas.
Pärast omavalitsuste liitumist alustatakse läbirääkimisi omavalitsustega, kes tahavad neid koole näha oma koolivõrgu osana. Huvilisi juba olemas.
Ka tugispetsialistide, nagu ka lasteaiaõpetajate, sissetulek on praegu omavalitsuseti erinev, tulenevalt omavalitsuste prioriteetidest. Sellest ka spetsialistide puudus vähemhuvitatud omavalitsustes. Oli aeg, mil tugispetsialistidele maksti haridustoetuse rahadest, siis tuli selleks kasutada investeeringutoetusi ja praeguses olukorras kasutatakse erinevaid lahendusi, milliseid, sõtub omavalitsusest. Loodetavasti paraneb olukord siis, kui raha hakkab käima koos abi vajava lapsega.
“Kiigemetsa kooli Jõgevamaal on ilmselt vaja. Kui see on kohaliku omavalitsuse vastutus, siis mina Jõgevamaa omavalitsustegelasena, kes peab seda teenust ostma lapsele, ostaks seda ikka Kiigemetsa koolist kus on väga hea kompetents,” ütles Pille Vaiksaar.
Erivajadustega õpilaste ülalpidamiskulud suuremad
Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju tõdes, et riigikoolide direktoreid on ideest informeeritud. “Detailid esialgu selged ei ole. Terviklik põhikoolide haldamise mõte iseenesest paha pole. Loomulikult on erivajadustega õpilaste koolide ülalpidamise kulud, võrreldes kohalike omavalitsuste koolidega, suuremad, kuna klassid on väikesed ja koolis töötavad mitmed tugispetsialistid.”
Käesoleval õppeaastal õppis Kiigemetsa Koolis 58 õpilast 13 klassis, lõpetajaid oli kokku kaheksa. Enamik õpilasi on praegu ikka Jõgeva ümbrusest, ehkki kool võtab lapsi vastu nõustamiskomisjoni otsuse alusel ja kui leitakse sobiv transpordilahendus, võib ka mujalt käia. Neid on siiski praegu üksikuid.
“Praegu räägitakse, et üleminek kohalike omavalitsuste haldusalasse on vabatahtlik ja läbirääkimiste küsimus. Seni kohalikud omavalitsused Kiigemetsa kooli rahastamisel ei osale, ei õppetöö ega õpilaskodu rahastamise koha pealt. Eeldame, et kohalikus omavalitsuses on siiski ka tulevikus inimesi, kes teemat valdavad.”
Praegune kaasav haridus ei suuda Paju hinnangul alati aidata. “HEV lapsi ei saa rahastamise tavamudeli põhjal õpetada. Koolitöö sisuline pool ei tohiks siiski kannatada. Haridusministeerium on HEV riigikoole suutnud hästi finantseerida. Olemas on hea materiaalne baas ja tasemel personal.
Mis toimub kohalikes omavalitsustes edaspidi on siiski meie endi kätes. Praegu suhtume eelseisvasse rahulikult.ˮ
ANDRA KIRNA
