Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40 protsendi jäätise aastasest kogusest.
Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib küllalt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.
Möödunud aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97 protsenti kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.
Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.
Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.
Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.
Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis).
See kirjatükk on ilmunud ka Statistikablogis
EVELIN PUURA, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
