Käesoleva aasta aprillikuus küsitlesime Jõgevamaa ettevõtjaid ‒ milles nad näevad haldusreformi ajal ettevõtluse arengutakistusi, mida ootavad kohalikelt omavalitsustelt ning kuidas saaks riik maapiirkondades ettevõtlust toetada.
Rahulolematuse põhjuseid oli erinevaid, kuid enim tõusid esile järgmised probleemid, millele ettevõtjad pakkusid ka lahendusi.
Detailplaneeringute menetlemine võiks olla kiirem. Kohalikud omavalitsused võiksid algatada ise strateegilisi detailplaneeringuid ettevõtlusalade rajamiseks, luua tööstus-ettevõtlusala koos esmase taristuga. Arengule suunatud ettevõtjad oleksid kohe valmis laienema ettevõtluseks sobivatele kruntidele.
Hajaasustusega maapiirkonnas on ettevõtte laiendamisel/arendamisel väga suured kulud uue taristu väljaehitamiseks. Kulud platside, teede, elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasside rajamiseks on oluliselt suuremad kui asulates või tööstusparkides. Selliste investeeringute tarbeks võiks olla mingi toetusmeede.
Parandada võiks logistika ja infrastruktuuri arendamist maapiirkondades, näiteks maanteedelt kruntidele mahasõitude ehitamist, operatiivsemalt korraldada dokumentide/lubade/info liikumist, päästeameti nõuete täitmist, näiteks veevõtukoha organiseerimine jne.
Riigimaade kasutusele võtmise võimalused peaksid olema lihtsamad, protsess kiirem ja sujuvam.
Riik võiks toetada maapiirkonna mikro- ja väikeettevõtjaid soodsate pikaajaliste laenudega ja abiga laenutagatiste saamisel, sest laenu tagatiseks nõutava kinnisvara hind maapiirkonnas ei ole laenuandjatele piisav.
Riik peaks lõpetama maksudega mängimise ja teiste normaalset ettevõtlust segavate otsuste tegemise. Kui selline rumaluste tegemine jätkub, pole nii mõnelgi ettevõttel mõtet oma tegevust arendada. Lisaks tuleb vähendada tööjõukuludega seotud makse ning teha hariduse vallas pikemas perspektiivis õigeid otsuseid.
Alustavad ja alles arengujärgus ettevõtted peaksid saama suuri maksusoodustusi, et üldse jalgu alla saada. Kohalik omavalitsus peab tagama normaalse infrastruktuuri: koolid, lasteaiad, ühistransport, kiire internet, teehooldus jne.
Kõige tähtsam toetav tegevus on maksukoormuse vähendamine. Lisaks peaks olema rohkem paindlikke rahalisi toetusi alustavatele ettevõtjatele, näiteks turundustegevuse ja tööruumide jaoks.
Ettevõtja vajab turul püsimiseks kiireid ja paindlikke lahendusi. Kohalik omavalitsus peaks rohkem vaatama tulevikku, mitte elama minevikus. Vaja on noori spetsialiste, kellel on julgust planeerida nüüdisaegset elukeskkonda.
Põllumajanduses eelistada maa müümisel ja rentimisel kohalikke ettevõtjaid.
Vaja on läbipaistvust otsuste tegemisel ja viitsimist oma valla olulistes valdkondades ametnike kompetentsi parandada. Sarnaselt riigi ettevõtlusministrile võiksid ettevõtlusspetsialistid olla kohaliku omavalitsuse palgal. Ettevõtjaid peaks kaasama volikogu komisjonidesse.
Riiki toidavad ettevõtjate teostatud ideed. Kui ideede generaatoreid liigsete regulatsioonide, kontrollide ja karistusaparaadiga “karistatakse”, siis hääbub väärtuste loomine ja ka riik. Riik tervikuna peaks vähendama regulatsioone põhimõttel: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Omavalitsust on vaja eelkõige suurematele alustavatele ettevõtjatele, et pakkuda maad, elektri, vee ja gaasiga varustatust, tööjõu valmisolekut, üüripindasid.
Avalik sektor peaks enda tegevuse üle vaatama pilguga, kas ei piirata vaba turgu ja normaalset konkurentsi.
Kohalik omavalitsus saaks ettevõtjaid aidata info levitamisega, piirkondliku tööjõuvajaduse selgitamisega ja tööjõu koolitamisega. Samuti korraldada piirkonniti ettevõtjate koostööd ja toetada nende koostöövõrgustikke. Olulised on koostöövõimaluste otsimine, abivajaduste selgitamine, soodustuste kauplemine piirkonda, suur töö oleks teha ettevõtlust piiravate kõrvaliste tegevuste vähendamisel.
Kohalikud omavalitsused peavad alustama omavalitsuses planeerimistegevusega, panustama infrastruktuuri ja saama aru, et piirkonna arengu määravad ära eelkõige töökohad, mitte sotsiaalsed hüved. Ametnikele tuleb kehtestada nõuded ametikohal töötamiseks analoogselt kutsestandarditega ja tagatud peab olema ametnike pädevus.
Paljudest vastustest ja ettepanekutest on võimalik teha omad järeldused. Riigijuhid ja kohalike omavalitsuste juhid võiksid ometi kuulata oma ettevõtjate väljaütlemisi. Tasuks arvestada tõsiasjaga, et riiki toidavad ettevõtjate teostatud ideed.
Valimiste eel saavad siinsete ettevõtjate soovidest ammutada valimislubadusi poliitikud, mis iseenesest polegi ju halb, sest kõige suuremad teod tehakse ära enne valimisi. Võidaksime sellest kõik. Oluline on julgus ja tahe arvamust avaldada ja uskuda maailma parandamise võimalustesse.
Sarnase küsitluse viisid läbi maakondlikud arenduskeskused üle Eesti. Jõgevamaal avaldas arvamust 38 inimest.
MARVE MILLEND, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhataja/ettevõtluskonsultant
