Luua Metsanduskoolis peeti õppepäev, kus asjatundjad selgitasid, kuidas hooldada vanu pargipuid. Eesmärgiks oli tutvustada vanade puude hoolduse praktilisi võimalusi ning kogemusi Eestis ja Soomes ja kokku osales seminaril 104 inimest.
Puude seisundi õige hindamine ja õige tegutsemine võivad oluliselt pikendada nende eluiga. “Seminarile olid kutsutud parkide omanikud, otsustajad ja hooldajad, et asju üheskoos arutada ning leida paremaid lahendusi,” ütles Luua Metsanduskooli metsaülem Peep Arold.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju tõdes, et kaua ei osatud vanu mõisaparke hinnata. Parke vaadeldi ainult kui puudegruppe ning selle erinevaid struktuurielemente – puuderinge, labürinte, teedevõrgustikku — ei peetud olulisteks. “Looduskaitseseaduses on pargid maastikukaitsealade eritüübiks ning neis kehtib kõige leebem piirangute režiim,” lisas ta.
Paju sõnul ei tunneta paljud maaomanikud pargi väärtust. “Väga sageli on mulle pargiaasade kohta öeldud, et siin on ju tühi plats, puud jäävad eemale, me “istutame” siia mänguväljaku, uue maja, kohviku või laululava, et inimesed parki tuleksid,” rääkis ta. “Park on üks tervik, kus vahelduvad avatud ja suletud alad, üle lagedate alade kulgevad vaated parki sisse ja välja. Olen püüdnud seda pargifilosoofiat edasi anda,” tunnistas Paju.
Eesti ja Soome erinevad kogemused
Pargiseminaril osalesid ka külalised Soomest: Antti Karlin Turu Ülikoolist, Marika Pylkkanen Espoost ning Hannu Parkkamäki Turu Ametikoolist. Marika Pylkkanen vahendas puude hooldamise kogemusi Soome parkides.
Soomes on arboriste koolitatud kauem kui Eestis. Soome kolleegid jagasid nõuandeid, kuidas linnades tänavapuid hooldada. Tänavapuud elavad stressi tingimustes – sool, vibratsioon. Põhjanaabrid kasutavad ka tugimulda, milles on 70 protsenti kive. Kui kivid jäävad üksteise peal kandma, siis saavad juured õhku. Samuti on soomlased puu juurtelt sooldunud pinnast eemaldanud ning uue mullaga asendanud. Meil veel taolisi asju ei tehta.
Luua Metsanduskooli õppejõu Aino Mölderi hinnangul on puu mahavõtmine alati ebapopulaarne tegevus. Erinevalt eestlastest annavad aga soomlased alati inimestele eelnevalt infot, kui mingis piirkonnas pargi rekonstrueerimistööd algavad. Elanikkonda teavitatakse, mida ja miks tegema hakatakse ning millal tööd lõpevad. Inimesed saavad siis harjuda mõttega, et selleks, et midagi saada, tuleb mõnikord millestki ka loobuda. See loob toimuva suhtes positiivse häälestuse. Langetatud puudest on põhjanaabrite juures tehtud skulptuure, mis viiakse parki tagasi samasse kohta, kust see langetati – nii saab puu justkui uue elu ja see lepitab pisut ka kogukonda.
Eestist on Marica-Maris Pajul aga hoopis teistlaadne kogemus. Eelnev teavitamine lõppes sellega, et allee rekonstrueerimine lükati aasta võrra edasi, sest protest puude langetamise vastu oli väga võimas. Alleepuud siiski asendati ning praeguse tulemusega on kõik rahul.
Aastaid Suurbritannias arboristina töötanud Heiki Hanso firmast ArborEst peatus pikemalt valesti hooldatud puudel ja tõi konkreetseid näiteid. Samuti esitles Hanso praktilist tööd Luua pargis, kus tegi korda kaks puud.
Seminarid ja õppepäevad õpetajatele
Õppepäev sai teoks projekti “Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia“ ehk eesti keeles jätkusuutlik ajalooliste parkide haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis. Tegemist on kolmeaastase projektiga, mille lühinimi DEVEPARK tuleneb sõnast “development“ ja tähendab arengut. DEVEPARK on suupärane nii eestlastele kui ka soomlastele.
Marica-Maris Paju sõnul on DEVEPARKi projektis toimunud juba mitu seminari. “Talvisel seminaril räägiti omavalitsuste ametnikele parkide kaitse põhiprobleemidest, sh ka Firenze hartast, mis on parkide kaitse üks alusdokumentidest, ning hoolduse rahastamisvõimalustest. Keskkonnaameti eestvedamisel käisime loodusainete õpetajatega järjekordsel pargireisil. Seekordne põhiteema oli “Park kui roheline õppeklass”, kus õppisime parkide lugemist Põhja-Eesti parkide näitel ning õpetajad katsetasid pargiteemaliste töölehtede täitmist. Tartu- ja Jõgevamaa parkides on Tartumaa õpetajad õppinud parkide kujunemislugu. Jõgevamaa õpetajaid oli seekord küllalt vähe kaasas. Nüüd on meil kokkulepe Jõgevamaa õpetajatega, et järgmine seminar nendele on sügisel,” rääkis Paju.
Sama projekti raames koostatakse õpetajate jaoks veel pargipuude kaardikomplekt, milles tutvustatakse 50 enam levinud pargipuud ja ilupõõsast. Lisaks valmivad veel ka infotahvlid looduskaitse all olevatesse parkidesse. Tahvlitel on pargi praegune plaan, lühikokkuvõte sellest, mida pargis näha võib, ning ka põnevaid vanu plaane, kui neid on olemas.
Projekt DEVEPARK
*Projekti eesmärgiks on toetada kahe riigi, Eesti ja Soome piiriülest koostööd ajalooliste parkide arendamisel ja kaitse korraldamisel
*Projekti kestuseks on kolm aastat ning selles osaleb kokku 16 põhipartnerit ja lisapartnereid
*Soomepoolne juhtpartner on Turu Ülikooli Täiendõppe Keskus eesotsas projektijuht Antti Karliniga
*Eestipoolne koordinaator ja projekti algataja on Keskkonnaamet
*Peale Keskkonnaameti osaleb Eestist veel seitse partnerit: Luua Metsanduskool, Rõngu Vallavalitsus, Alatskivi Vallavalitsus, RMK, Pidula Mõis, Kuressaare Linnavalitsus ja SA Ülikoolide Keskus Saaremaal
*Keskkonnaameti eestvedamisel valmivad mitmed õpetliku sisuga trükised ning korraldatakse õppepäevad-seminarid nii nimetatud asutuse kui ka kohalike omavalitsuste parkide kaitsega tegelevatele ametnikele, loodusainete õpetajatele ja pargiomanikele.
*Trükised “Hoolduskavade koostamise juhend”, “Pargi sõnaraamat” ja arhiivimaterjalidele tuginev “Ajaloolised pargiehitised” peaksid huvi pakkuma ja abiks olema nii pargiomanikele kui parkide kaitse korraldajatele
*Voldik “Pargiomaniku meelespea” saadetakse koju kõikidele pargiomanikele, et neil oleks käepärane info, mida ja kuidas pargis ja pargiga tohib teha
i
HELVE LAASIK
