Eelmisel pühapäeval külastas Põltsamaa üht suurimat ettevõtet E-Piima Põltsamaa Meiereid Eesti USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee asetäitja William O’Connor, kes on Eestis töötanud umbes kuu aega, kuid õpib eesti keelt ja oskab juba üht-teist meie emakeeles öelda.
Kuidas ja miks sattusite just Eesti USA saatkonda tööle?
Tegin oma elus suurema muudatuse ning alustasin diplomaadikarjääriga. Mul oli valida mitme riigi hulgast, kuid minu esimeseks ja kõhklematuks valikuks sai Eesti.
i
Kui palju Eestist teadsite ja kuidas olete siinse eluga kohanenud?
Lugesin enne Eestisse tulemist väga palju Eesti kohta. Ma kiidan oma eesti keele õpetajat, kes aitas mul õppida selle rahva keelt, samuti tutvustas ta mulle lähemalt kultuuri.
Kui palju olete selle lühikese Eestis viibitud aja jooksul jõudnud siin ringi liikuda?
Praegu veel üsna vähe. Üsna pea jõuab Ameerikast siia mu auto, siis loodan Eestiga juba põhjalikumat tutvust teha. Mulle on toeks pereliikmed ja sõbrad, tänu nendele on mul lihtsam nii tööga kui eesti keele õppimisega hakkama saada. Minu eesmärgiks on saada eesti keel võimalikult hästi selgeks. Tahan teie keelt õppida just seetõttu, et seda räägib nii väike hulk inimesi ja seetõttu on keel täiesti unikaalne.
Rääkige lühidalt oma perest.
Mul on naine ning kolme ja poole aastased kaksikud lapsed — tüdruk ja poiss.
Olen hariduselt jurist. See amet jättis väga vähe võimalusi perega koos olemiseks. Seetõttu tahtsin oma elus muudatuse teha ning valisin diplomaadi karjääri. Eestisse sattumine tähendas minu jaoks suurt muutust selles mõttes, et siin on teistsugune kliima, teistsugune toit ja teistsugused traditsioonid, aga me tasapisi kohaneme siinse eluga.
Millise mulje on jätnud Eesti riik ning meie areng selle veel küllalt lühikese aja vältel?
Ma arvan, et Eesti on nagu paradiis (selle lause ütles Willaim O’Connor eesti keeles kõigest kuu aega pärast seda, kui sattus elus esimest korda Eestisse – T.R.). Olen viibinud paljudes tunduvalt suuremates riikides kui Eesti, kuid olen näinud, et teie areng on nende suurte riikidega võrreldes olnud oluliselt kiirem.
Paljud välisriikidest pärit inimesed ja ka kunagi siit emigreerunud eestlased pelgavad meie suure idanaabri lähedust. Kas Teid see teadmine, et meie kõrval on selline suur ja ettearvamatu naaber, ei häiri?
Naabreid ei saa teatavasti valida, nendega tuleb leppida. Ma arvan, et kui paljud siit kunagi lahkunud inimesed tuleksid siia tagasi, veenduksid nad ise selles, et Eestis on praegu täiesti turvaline ning samas väga hea elada.
i
TOOMAS REINPÕLD
