Tänavu 4. juunil toimub Otepääl Maarja kirikus oikumeeniline Nelipüha ja Eesti lipu jumalateenistus, millest võtab osa Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ning millest rahvusringhääling teeb ka otseülekande. Tänane Eesti, sageli just oma suurte vabaduste idealiseerimisega, ei oska vahel päris selgelt näha seda poolt ühiskonnast, mis toetab meie ühiskonda kooshoidvaid traditsioone.
Meie meediaväljaanded jälgivad väga suure tähelepanuga meie presidendi tegemisi, aga unustades seejuures kajastada, et Eestil on täna Euroopa noorim peaminister, kes on viimase kahekümne aasta peaministritest ehk kõige tihedamalt seotud kirikuga. Kui meie senised peaministrid on olnud enam jõuluks kirikus käijad, siis Jüri Ratas on noor mees, kes küll mitte kunagi ei rõhuta oma tihedat sidet kirikuga, aga seda sidet tema jaoks üpris loomulikult omab.
Hiljuti rääkis vaibakunstnik Anu Raud eestlaste lemmikvärvigammast ja rõhutas, et tema püüab oma vaipadesse kududa just need värvid, mis omased traditsiooniliselt meie värvitunnetusele. Naljakal kombel oleme meie naabritega ju enda arvates nagu ühesuguses looduslikus keskkonnas (ka loodusvärvide osas), aga nagu räägivad Eesti kunstiakadeemia kogenud õppejõud, näevad nad lemmikvärvide erisust just läti kunstiüliõpilaste töödes, kes tulnud saama kunstiharidust Tallinnast.
Seega, meil eestlastel on oma lemmikvärvid meie looduses ja omad lemmikvärvid elus, mis meile kultuuriliselt eriti kallid ning olulised. Eesti lipu sini-must-valge on sedavõrd oluline, et lausa meie põhiseadusse raiutud.
Otepääl asustatud kohana pikk ajalugu. Eesti lipu linnaks saamine on üks väga märgiline sündmus selle linna ajaloos. Ajaloolised sündmused võivad ühes või teises kohas toimuda kõrvaltvaataja jaoks ehk üsna juhuslikult, aga põhjalikumal uurimisel avastame, et Otepääl oli olnud kirikuõpetajaks Jakob Hurt, kelle ametit jätkas Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), noor mees, kes oli 1878-1883 õppinud Tartu ülikooli usuteaduskonnas, samal ajal saanud tuntud teadusmehe ja filosoofi Gustav Teichmülleri õpilaseks, kelle käe all kirjutas ta Tartus oma doktoritöö. Täna saame öelda, et Kaarma köstri-koolmeistri poeg Rudolf Kallas oli meie teadusajaloos esimene eestlane, kes kirjutas teadustöö psühholoogia alal. Eesti omariikluse ajalukku jättis diplomaadina väga sügava jälje Rudolf Kallase vend Oskar Kallas, kes tavainimesele ehk tuntum kui kirikuõpetajast vend.
1884. aasta 4. juunil oli “oma värvide saamine” ja EÜS-i lipu pühitsemine-õnnistamine rahvuslikult meelestatud eesti noorte Tartu üliõpilaste vastukäik baltisaksa korporatsioonide võimule vanas ülikoolilinnas. Väga konservatiivses, baltisakslaste võimu all olevas Tartus, oli eestlastel endale võrdse koha taotlemine akadeemilises maailmas veel üpris keeruline. Võimu ja “eluruumi” jagamisega Emajõe Ateenas polnud baltisaksa seltskond veel harjunud. Just aastal 1884 oli hakanud venestamise ja keskvõimu ambitsioonide laienemise tõusuajal tekkima eestlastel ka Liivimaa hariduskeskuses veidigi suurem hingamisruum, aga eestlase võimalused olid sel murrangulisel ajal veel küllalt ahtakesed. Seetõttu läks selles keskkonnas vaja ikka päris palju vaimset tugevust (vaimult suur olemist), et saada üle võimuga harjunute üleoleku demonstreerimisest. Pole kahtlust, et taolistes ebavõrdsetes oludes mõeldi, enam kui tänapäeval, oma tegemiste õnnistatusele.
Eesti Üliõpilaste Seltsi noored mehed ei püüa, konfliktide ärahoidmiseks baltisaksa korporantidega, korraldada oma lipu õnnistamist Tartus, vaid võtavad ette ajaloolise teekonna Tartust Otepääle. Viimased paar aastakümmet, kui 4. juuni on meie jaoks Lipupäev, võtavad EÜS-i tänased liikmed hobustega ette ajaloolise tee Tartust Otepääle, et meenutada oma eelkäijate tegu, mis andis meile kokkuvõttes nii meie rahvus- kui ka riigilipu.
Meie lipu päev, mis ajaliselt langeb kokku kiriklike Nelipühade tähistamisega, on meie looduses üks kauneimaid aegu aastas. On kaskede lehte mineku aeg, kui noored kaselehed imeliselt helerohelised, on aeg, mida tuleb kindlasti silmailuks nautida. Juutide jaoks on see aeg šavouti aeg ehk siis aeg, mis tähistab Jumalalt Moosesele Siinai mäel kümne käsu andmist. Paganlikust ajast oli see lõikustänupüha, meie kultuuris on see seotud pigem kevadtööde lõpetamisega. Suvistepühade ajaks oli selge, et on alanud ilus soe varasuvi.
2017. aasta 4. juunil laulavad Otepääle kogunenud kindlasti ka Martin Lipu sõnadele 1922. aastal kirjutatud Enn Võrgu laulu “Eesti lipp”. Selle laulu sõnad lähevad meile väga hinge ja tahaks loota, et lauldes me mõtleks enam, kuidas ühiselt eesti elu paremaks teha.
PEETER JÄRVELAID
