Tabivere rahvamajas peeti möödunud nädalavahetusel Jõgeva- ja Tartumaa ühist harrastusteatrite festivali Tabifest. Kahe päevaga vaadati ära kolmteist lavastust, seitse Jõgeva- ja kuus Tartumaa truppidelt, ning näha sai mitmekesist ja tükati ühiskonnas toimuvaga üsna hästi “kaasa kõlksuvat” teatrit.
Jõgevamaad esindasid Tabifestil Palamuse amatöörteater, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi amatöörrühm, Pajusi teater, Põltsamaa kultuurikeskuse täiskasvanute näitering Kuukatsujad, Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajate näitetrupp Tasa & Kaal, Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater ja Maarja-Magdaleena meesansambel Mehed Mandrilt. Maarja mehed olid näitekunsti vallas uustulnukad, ent potentsiaali on neil rohkesti. Nende lavastus “Naine laevas”, mis kokku pandud Erlend Kollomi tekstidest ja Liia Koortsi valitud lauludest, oli festivali viimane lavastus ning paljud leidsid, et just sellise laheda laululise tükiga oli tore kahepäevast teatrimaratoni, milles oli ka depressiivsemaid momente, lõpetada.
Tabifesti žürii moodustasid teatriloolane ja -kriitik Rait Avestik, Paide huviteatri juht Erich Einstein ja Raplamaa Valgu rahvamaja näiteringi juhendaja Mervi Vaarmann. Kõik olid seda meelt, et kahe maakonna trupid pakkusid mitmekesist teatrit.
“Nn tavalavastuste hulgas oli ka üks monotükk, üks luulelavastus ja üks muusikaline lavalugu,” märkis Mervi Vaarmann.
Rait Avestik lisas, et Tabifestile oli iseloomulik ise kirjutatud näitemängude rohkus.
“Sõnal “omalooming” on liialt palju asjaarmastajalikkuse mekki juures, aga siin nähtud tükid, mis kirjutatud spetsiaalselt ühe või teise trupi tarvis, olid päris korralikud lavatekstid. Sestap tuleks neist pigem rääkida kui algupäranditest,” ütles Avestik.
Nii tema kui ka Erich Einstein olid seda meelt, et festivalilaval oli natuke vähe mängu ja natuke palju pelka “teksti andmist”. Paremate lavastuste puhul see muidugi ei kehtinud. Näiteks Jõgevamaa parimaks lavastuseks tunnistatud Palamuse amatöörteatri “Ma ja sa” puhul tõstis žürii esile just ainsa osalise Susan Kolde väga head näitlejatööd.
“Nii “lihtne” see tegelikult ongi: tuleb võtta hea materjal ja lasta see hea(de)l näitleja(te)l maha mängida – ja ongi asi tehtud,” ütles Rait Avestik muiates.
Tunniga positiivseks
“Sa ja ma” teksti autor ja lavastaja on tartlane Janno Puusepp. Tema käe all on valminud ka Tartumaa parim lavastus, Signe Heibergi näitemängul põhinev “Positiivseks 60 minutiga”, mida etendas trupp nimega Must Jaam.
“Nüüdisaegne ja teravmeelne alusmaterjal, lihvitud lavastus ja suurepärased näitlejatööd,” kiitis Tartumaa võidulavastust Rait Avestik. Erich Einstein lisas, et näitlejad hoidsid head tempot ning lava oli pidevalt energiat täis laetud. Kui arvestada, et Janno Puusepa kolmas lavastus, Tartu Vilde teatris välja toodud “Hämarad märgkoerad”, pälvis žürii eripreemia, võib öelda, et kõige rammusama portsu “koort” riisuski Tabifestilt Janno Puusepp.
“Teen teatrit seal, kuhu mind kutsutakse,” ütles ta. “Ma ja sa” sai tema sõnul alguse sellest, et Susan Kolde tahtis end monotükis proovile panna. Janno kirjutas algul Susani “sahtlipõhja” tekstidest ühe loo kokku, aga tundus, et see ei töötanud. Välja praagiti ka teksti teine versioon ja käiku läks alles kolmas, mis kõneleb ühest valusast lapsepõlvest ja selle liiga kiirest üleminekust täiskasvanueluks.
“Monolavastuse loomise juures on loomulik, et näitleja teeb palju iseseisvat tööd, aga meie Susaniga saime ettevalmistusprotsessi käigus ka päris palju omavahel kokku, et asju läbi arutada. Monolavastus on raske žanr ja kui ka käsitletavad teemad on delikaatsed, peab lavastaja pingutama, et näitlejat mitte “ära lõhkuda”,” sõnas Janno Puusepp.
Palamuse vallas elav Susan Kolde on oma noorusele vaatamata Jõgevamaa harrastusteatris juba tuntud tegija, ent pärast “Ma ja sa” etendust ütles mõnigi, et pole sellist Susanit varem näinud.
“Monolavastuse loomine oli päris stressirohke protsess,” tunnistas Susan Kolde, ent oli tulemuse üle üpris õnnelik. Kui Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia uksed peaksid talle avanema, näeme teda tulevikus juba profilaval.
Tartumaa parimaks tunnistatud lavastus “Positiivseks 60 minutiga” heidab teravmeelse kõverpeeglipilgu ühele tänapäeva moeröögatusele: positiivsuse koolitusele. Sai naerda ja sai mõelda ning vähemasti selle saalitäie rahva jaoks tegi sõna “positiivsus” läbi teatava tähendusnihke.
“Selle lavateksti tõi minu kätte harrastusnäitleja Peeter Piiri, kes arvas, et selle võiks lavale tuua. Trupi panin kokku n-ö käsitööna: kutsusin igasse rolli näitleja, kes just sellesse ossa sobis. Enamik näitlejaid polnud varem koos laval viibinud, ent nende vahel hakkas kohe toimima hea “keemia”,” rääkis Janno Puusepp.
Toimib hästi
Jõgevamaa parima lavastaja tiitli sai seekord Põltsamaa kultuurikeskuse näiteringi Kuukatsujad juhendaja Keiu Kess poolaka Stanislaw Dygati tekstil põhineva lavastuse “Pühapäev” väljatoomise eest. Tükk kujutab ühe perekonna traditsioonilist pühapäevast kokkusaamist, millest on saanud talumatu rutiin.
“Tabivere rahvamaja lava on tunduvalt kitsam kui meie kodulava, nii et kui kogu trupp korraga laval oli, läks näitlejatel päris kitsaks,” tõdes Keiu Kess. “Lisaks sellele oli ühel meie meesnäitlejal jalg kipsis. Kuna ta pidi ka põrandal roomama ja minestama, elasime kõik talle kogu hingest kaasa. Aga ta sai kõigega hakkama. See näitab, et teatrikirest nakatunud inimene on teatri nimel valmis end tohutult pingutama.”
Keiu Kessi arvates oli Tabifesti tase tugev ja ühtlane ning kahe maakonna ühiste festivalide viieaastane praktika on näidanud, et selline süsteem toimib ülihästi. Kahe maakonna teatritegemised ongi mitmel viisil läbi põimunud. Näiteks Tartumaa Kambja trupi lavastuse “Tund enne algust kohapeal” teksti autor ja lavale seadja Margus Möll on sündinud-kasvanud Jõgeva-mail ja käib siin praegugi tihti vanematel külas. Lisaks Kambja trupile on ta tegev Elva LendTeatris: nende lavastuse “Sadam” (see kõneles südamliku ja mõtlemapaneva loo emast ja teda hooldavast tütrest) ajal istus Möll heli- ja valguspuldis ning käivitas videolõike. Nii et tegemist on end hetkel täielikult teatri käsutusse andnud mehega.
“Siinne žürii annab väga asjalikku tagasisidet: vähemasti see, mida nad pärast Kambja lavastust rääkisid, läks minu meelest 90 protsendi ulatuses täkkesse,” ütles Margus Möll.
Asjatundjatelt konstruktiivse tagasiside saamise võimalus on ka Janno Puusepa meelest üks olulisi momente, mille pärast tasub harrastusteatrite festivale teha.
“Eesti Harrastusteatrite Liidu egiidi all korraldatud festivalid on aastate jooksul harrastustruppide taset väga palju tõstnud. Kui trupid vaataksid asju ainult oma mätta otsast, kui neil poleks enda teistega võrdlemise ning žüriilt tagasiside saamise võimalust, siis sellist taseme tõusu poleks toimunud.”
“Teatritegemine on tervislik nii vaimule kui ka kehale,” kinnitas Rait Avestik. “Sõna “festival” tuleneb ladinakeelsest sõnast “pidu”. Ja teatrifestival ongi pidu. Mitte läbu, vaid intellektuaalne pidu.”
Tuleval aastal peetakse kahe maakonna teatrifestivali Elvas.
Jõgeva- ja Tartumaa harrastusteatrite festivali Tabifest paremad
Jõgevamaa parim lavastus – Palamuse amatöörteatri “Ma ja sa” (lavastaja Janno Puusepp)
Tartumaa parim lavastus – trupi Must Jaam “Positiivseks 60 minutiga” (lavastaja Janno Puusepp)
Jõgevamaa parim lavastaja – Keiu Kess (Põltsamaa trupi Kuukatsujad lavastus “Pühapäev”)
Tartumaa parim lavastaja – Janno Puusepp (“Positiivseks 60 minutiga”)
Anti välja ka rida eripreemiaid. Jõgevamaalt said need Wiera teater ilusa eesti keele eest (lavastus “Poeedid ja luuletajad”), Margit Randmaa Frania rolli eest Kuukatsujate lavastuses “Pühapäev” ja Susan Kolde rolli eest Palamuse amatöörteatri lavastuses “Ma ja sa”.
RIINA MÄGI
