Luua Metsanduskooli pargispetsialistina alustab mai lõpus tööd kooli kahekordne vilistlane Ivari Kandima, kes puukooli sortimenti muuta ja luua süsteemi, et puukool ning arboreetum oleksid õppetööga rohkem seotud. Esimesed tulemused peaksid näha olema viie aasta pärast.
Kui kaua Te polnud Luual käinud, kui tulite vestlusvoorule?
Ei olnud palju aega möödas, arboristi eriala lõpetasin 2009. aasta jaanuaris.
Kuidas Luua Metsanduskooli pargispetsialisti konkursist üldse teada saite?
Kuulutus oli Luua Metsanduskooli koduleheküljel väljas.
Kui lugesite konkursikuulutust, saite aru, et see pakkumine on nagu Teie jaoks tehtud?
Jah. Loomulikult.
Olete Pärnumaalt pärit ja kui te esimest korda Luuale õppima tulite, jättis Voore maastik Teile kustumatu mulje. Miks Te just Luua Metsanduskooli õppimiskohaks valisite?
Mul on mõned tuttavad, kes on varem Luua Metsanduskoolis õppinud ja kooliga rahule jäänud. Sellest tuli ka kooli valik. Nad on kõik kiitnud nii kooli kui ka siinset loodust, et väga ilus koht. On tõesti.
Te õppisite kõigepealt maastikuehitust. Kas pärast lõpetamist ei olnud tahtmist minna maaülikooli edasi õppima?
Tegelikult olen plaaninud minna edasi õppima, kuid Maaülikooli aianduse eriala on liialt põllumajandusliku tootmise keskne ning maastikuarhitektuuri eriala jällegi liialt teoreetiline. Minu jaoks. Ma ei taha teha vaid kontoris paberitööd. Mind on tegelikult huvitanud taimed, pargid, dendroloogia. Ainus koht seda õppida oleks hetkel metsanduse suund.
Siis peate minema maaülikooli metsandust õppima. Luualt Tartusse käia pole üldse raske.
Eks see kallutas ka otsust Luua kasuks. Kõik aianduslikud ja metsanduslikud erialad on koondunud Tartusse ja töö kõrvalt midagi õppimas käia on Tallinnast üsna raske, et mitte öelda võimatu. Isegi siis, kui vaid üksikuid ainepunkte püüda, tekib sõiduga meeletu kulu.
Kuidas sattusite Kadrioru parki aednikuks?
Kadrioru parki sattusin juhuse kaudu – liikus info, et otsitakse aednikku. Sain selle koha ja töötangi kuni 21. maini Kadrioru pargis aednikuna.
Puid te lõikama ei pea?
Vanade puude otsa pole ma pidanud ronima. Sellega tegeleb eraldi meeskond. Kuid noorte puude võrakujundusi ja kujunduslõikusi teen küll. (Ivari Kandima ongi noorte puude lõikamises tõeline spetsialist, ütles tema õpetaja Aino Mölder – H.L.) Ka hetkel ootavad osad lõikused lõpetamist. Lisaks olen koostanud ka dendroloogilisi hinnanguid.
Kadrioru pargis on alati olnud väga tugev meeskond.
Jah. On küll. Olen seal töötanud 2007. aasta oktoobrist ehk kaks ja pool aastat. Lisaks Kadrioru pargile hooldab firma Kadrioru Park ka vastvalminud Kalamaja kalmistuparki, Harju tänava uut modernset haljasala, Vabaduse väljaku uut haljastust. Tegeleb kogu Tallinna tänavapuudega ning hooldab kõiki Tallinna linna purskkaeve.
Aga roosiaed?
Roosiaedasid on Kadriorus tegelikult kaks. Üks neist on kõigile avatud ja paikneb KUMU läheduses Kontsertväljaku alusel nõlval. Teine aga presidendi kantseleihoone ning lossi vahelisel alal, on müüriga ümbritsetud ja privaatne. Minu vastutusala aednikuna on Kadrioru lossi Lilleaed.
Mis ajast tulete Luuale pargispetsialistiks?
24. mai on minu esimene tööpäev Luua Metsanduskooli pargispetsialistina.
Ja kolite Luuale elama?
Jah, ikka Luuale.
Millega Luual alustaksite?
Ametinimetus pargispetsialist võib jätta eksliku mulje, et tuleb tegeleda ainult pargiga. Tegelikult see nii ei ole, sest lisaks pargile hõlmab minu töö ka arboreetumit ja puukooli. See viimane on hetkel tegelikult kõige tähtsam, sest puukool peab tootma taimi. Vaja on üle vaadata olemasolev sortiment ning panna puukool toimima ka kaasaegse praktikabaasina.
Mida peaks puukooli sortimendis muutma?
Puukool peaks kindlasti muutuma pigem nišitootjaks, mis paljundab vähelevinud liike, sorte ja vorme, alustades näiteks `Luua pärlist`. Meil pole mõtet paljundada massiliselt levinud ilutaimi, mida suured puukoolid veavad odavalt Euroopast sisse. Neid on küll väga lihtne paljundada, kuid vajadus just nende taimede järele Luuale sõita ju puudub.
Väga oluline on alustada kiiresti ka arboreetumis kasvavate liikide sildistamist – ilma etikettideta on need taimed enamikele inimestele vaid „mingid taimed“.
Arboreetum on natuke nukker ja tundub mahajäetud paigana.
See koht on natuke hooletus seisus, kuid seal annab palju ära teha elementaarsete heakorratöödega. Paljud põõsad vajavad lausnoorendust ja puud korrastamist. Pisiasjadest sõltub tegelikult väga palju.<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>
Kuidas saaks arboreetumi natuke rohkem ka praktikabaasina kasutada?
Ma ei tea veel hetkel, kui palju on koolis õpitavatel erialadel kohapeal praktikat ette nähtud. Usun, et õpilastega on võimalik rohkem korda saata. Kindlasti on õpilasi, kes tuleksid ka arboreetumisse pärast tunde või vabal ajal, kui keegi nendega seal tegeleb.
Pargispetsialisti üks ülesandeid peaks siis olema ka arboreetumi ja puukooli suurem õppetööga sidumine.
Jah. Tuleb luua süsteem, et puukool ja arboreetum oleksid koolitööga rohkem seotud. Kui mina koolis käisin, siis olid nad teineteisest täielikult eraldunud. Kuigi koolis on olemas aiandusvaldkonna erialad, mis peaks nende objektidega palju tihedamini tegelema.
Selle asemel minnakse näiteks Karukäpa puukooli praktikale või kuhugi aiandisse.
Probleem on selles, et hetkel ei olegi võimalik näidata õpilastele oma puukoolis tänapäevast tootmist. Sellepärast on mujale minek paratamatu, et näidata nüüdisaegset taset. Praktika peab olema parimal tasemel.
Mida Luua parkides teha tuleks? Siin on üks kurb näide, mis üldse ilus ei ole.
See on ilmselt keskkonnakaitsjate poolt tulenev piirang. Peaksime ehk endalt küsima, et kuidas mõisnik toiminud oleks, kui tema allee sellisesse seisu langeb? Ma usun, et ta võtaks need puud maha ja istutaks uue allee.
Tegelikult peaks neid asju vaatama sellest seisukohast, et park on siiski loodud inimese poolt ja ainult inimesele. Me ei saa seda lükata puhtalt keskkonnakaitselisse dimensiooni, olgugi, et ehitusmaterjaliks on loodus ise.
Pargi suhtes tahan öelda, et on kohti, kust tuleks avada vaateid alt pargist mõisahoonele. Aegade jooksul on parki istutatud palju liike juurde, saavutatud on küll liigirikkus, kuid pargi kujunduslik aspekt on hakanud selle tõttu kannatama. Vaated vajavad avamist ja ilmselgelt tuleb seetõttu nii mõnigi puu ohverdada. Julgen siiski arvata, et see on pikaajaline protsess ja vajab väga täpset planeerimist.
Koolis on palju õppejõude, kellega saab nõu pidada.
On küll. Alati on võimalik moodustada töörühm, kaasata erinevaid spetsialiste ning niimoodi kujundada otsus. Need inimesed võivad olla nii koolist kui ka väljastpoolt.
On Teil enda jaoks valmis pandud kindlad tähtajad, mis ajaks peaks näiteks puukool enam vähem nüüdisaegseks muutuma?
Puukooli puhul ei saa arvestada vähema ajaga kui viis aastat. Taimede tootmistsükkel ja vajalikud investeeringud tingivad selle pikaajalisuse. Samas pikema aja peale ei saa ka väga loota. Viis aastat peaks olema see aeg, kus toimunud muudatused on juba näha.
Ka pargi hooldamine nõuab aega. Vana pargi hooldamine on ju lausa sajandite pikkune pidev töö, ei saa öelda, et mõne aasta pärast on kõik valmis.
Tööpuudust ei paista kusagilt. Kas sellele kõigele lisandub veel ka õppetöö?
Ma loodan, et saame siin rohkem õpilasi rakendada. Kui mina koolis käisin, jäi mulle just praktika poolt väheseks. Luuale tulles lootsin, et on rohkem praktikat.
Olete arvestanud sellegi võimalusega, et peate ükskord olema klassis ja õpetaja rollis?
Hetkel ei ole. Kuna tööd saab olema niivõrd palju, siis ma näen ennast küll võimalusel praktikate läbiviijana, kuid mitte õppejõuna. Õppejõu ametisse asumiseks peab olema ka kõrgharidus, mida mul hetkel veel ei ole. Siiski on mul kindel plaan see omandada.
Ivari Kandima CV
*Sündinud 10. detsembril 1984 Raplas
*Lõpetanud 2004. a. Pärnu Ühisgümnaasiumi
*Õppinud aastatel 2004-2007 Luua Metsanduskoolis maastikuehituse eriala
*Töötanud 2006-2007 Hansaplant OÜ aednik-konsultandina
*Õppinud 2008-2009 Luua Metsanduskoolis arboristi eriala
*2007. aasta sügisest tööl Tallinnas Kadrioru pargis
*2010. aasta 24. maist Luua Metsanduskooli pargispetsialist
i
HELVE LAASIK
