Sooja talve jätkuna oli ka aprilli esimene kolmandik väga soe. Jürikuu esimesel dekaadil tõusid päevased õhutemperatuurid korduvalt üle kümne kraadi, kahel korral isegi juba üle 15 kraadi.
Jürikuu esimese dekaadi keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval viis kraadi, mis on viimase 95 aasta üks kõrgematest näitajatest. Tänavusest soojem on olnud aprilli esimene kolmandik viimase 95 aasta jooksul ainult viiel korral, sealhulgas ka eelmisel, 2016. aastal.
Soojus kadus üsna kiiresti
Kuigi muld oli vähese lume tõttu talve jooksul enam kui poole meetri sügavuseni külmunud, kadus kelts mullast juba aprilli esimestel päevadel. Soojade ilmadega hakkasid taliteraviljaorased aprilli esimesel dekaadil haljendama ja alustasid uut kasvu. Haab õitses Jõgeval 10.-11. aprillil, mis on viimase 50 aasta keskmisest ajast kümne päeva võrra varem. Õitsemist alustasid soojades kasvukohtades ka raagremmelgad. 10. aprillil mõõdeti tänavuse aprilli maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 15,8°C).
Pärast jürikuu kõige kõrgema õhutemperatuuriga päeval algas järsk jahenemine. Hooti sadas vihma, lörtsi ja lund, kuid esialgu olid sajuhulgad väga väiksed. Kuu keskpaigas püsis kuus päeva järjest (14.-19. aprillini) ööpäeva keskmine õhutemperatuur null kraadist madalamana. Külmematel öödel langes termomeetrinäit õhus ligi -8 kraadini, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -9…-10, rukki orasel -11 kraadini. Hommikuti oli rohi hallast valge. Muld külmus pinnalt öö jooksul mõne sentimeetri sügavuseni ja jõudis sageli alles lõunaks või veelgi hilisemaks ajaks üles sulada. Päeviti oli sooja mõõdukalt – ainult kaks kuni kolm kraadi.
Teine dekaad üks külmemaid
Teise dekaadi keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes Jõgeval 0,3°C. Kui esimene dekaad oli vaatlusrea üks soojemaid, siis aprilli teine kümmepäevak osutus vaatlusreas üheks külmemaks. Tänavusest külmem on olnud aprilli keskmine dekaad ainult kuuel korral, viimati 1966. aastal.
Madalate temperatuuridega muutus taimede kasv ja areng aeglaseks, peatus. Taliteraviljade orastel ja talirüpsil muutusid lehed lillakaks. Õhtupoolikuti, kui muld üles sulas, kobestati pinnalt põlde, et niiskus mullas säiliks. Kuni 20. aprillini kogunes sademeid Jõgeval ainult 6 mm, mis on moodustab vähem kui ühe kolmandiku tavapärasest sajuhulgast samal ajal.
Alates 21. aprillist algasid suuremad sajud ‒ nii vihma, lume kui ka lörtsina. Viimasel dekaadil sadas Jõgeval 46 mm, mis on 10 mm võrra enam kui vaatlusaastate keskmisena on sadanud kogu jürikuu jooksul. Temperatuurirežiim püsis jätkuvalt vaatlusaastate keskmisest ja normist (1981-2010. aastate keskmine) tunduvalt madalamana. Ainult üksikutel soojadel päevadel (21., 27. ja 28. aprillil) tõusis kolmandal dekaadil päevane õhutemperatuur 10-12 kraadini, samas külmematel öödel mõõdeti õhus -3…-4, maapinna lähedal mulla kohal -6…-7, orasel -7…-8°C. Hommikud olid hallased ja 25. aprillil kattis maad õhuke lumekord. Jürikuu kolmandal dekaadil ei tõusnud keskmine õhutemperatuur Jõgeval ühelgi päeval üle viie kraadi. Vaatlusaastate keskmisena on tõusnud ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle viie kraadi siin kandis 22. aprillil, kusjuures eelmisel kevadel juba 5. aprillil. Kolmanda dekaadi keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 3,2°C. Viimase 95 aasta jooksul on olnud aprilli viimane kolmandik tänavusest külmem 16 korral, viimati 2005. aastal.
Efektiivseid (üle 5°C) õhutemperatuure kogunes käesoleval aastal aprilli lõpuks Jõgeval 27°C, mis on vaatlusaastate keskmisest 23 ja normist 43 kraadi võrra vähem. Looduse arengus vastab see ühe-kahe nädalasele mahajäämusele tavapärasega võrreldes.
Maikuus pole ka lumi haruldane
Milline on olnud maikuu ilmastik Jõgeva 1922-2016. aastate andmetel? Kuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud -8,5°C (1953. aastal) ja 30,5°C (2014. aastal). Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on kuu alguses harilikult 8-9 kraadi piires ja tõuseb kuu lõpuks ligikaudu 13 kraadini. Mai esimese nädala jooksul läheb harilikult enamik puid ja põõsaid lehte, rohu hoogne kasv algab (ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 10°C) tavaliselt mõned päevad enne kuu keskpaika. Maikuu sajuhulk on kõikunud viimase 95 aasta jooksul ühest millimeetrist (1947. aastal) kuni 113 millimeetrini (1927. aastal). Vaatlusaastate keskmiseks kuu sajuhulgaks on 49 mm. Lumikatte tekkimine mais pole kuigi haruldane. Seda on esinenud 11 aastal, käesoleval sajandil ühel korral (2007. aastal).
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituut
