Aasta inimeseõpetuse õpetaja Silja Piir töötab Jõgevamaa gümnaasiumis õpilasnõustaja ning inimeseõpetuse õpetajana. Silja sõnul on tal kõige lahedam töö. Õpetaja süda on rahul aga siis, kui ta suudab päästa kasvõi ühe lapse – siis on elu elamist väärt.
“Mõtle kui palju rohkem oleks õnnelike lapsi, kui iga täiskasvanu aitaks vähemalt ühte,” on õpetaja ka ise oma avastusest üllatunud. Sageli piisab aitamiseks märkamisest. Vahel vajab noor kedagi, kes kuulaks ning aitaks vajadusel abi leida. Silja sõnab, et ta teeb lihtsalt oma tööd ja muud ei midagi.
Samas oli Silja 15 aasta eest üks inimeseõpetuse ühingu asutajatest, ta on olnud alati aktiivne osaleja ja tegutseja. “Toona leiti ministeeriumis, et inimeseõpetuse tunde tuleks vähendada või üldse ära kaotada. Tahtsime õpetajad ühingusse kokku tuua, et koos võidelda ja aine eest seista,” räägib Piir. Inimeseõpetuse õpetajate seas on nii kogenud tegijaid kui noori, kes järjest peale kasvavad. Silja on õnnelik, et noori õpetajaid teema huvitab, kuid teisalt on mitmed neist mõne teise aine õpetajad. Kel väiksem koormus, saab endale lisaks inimeseõpetuse tunnid.
Piirideta õppimine
Naljaga pooleks võib öelda, et Silja on õpetanud pea kõigis Jõgeva koolides ja lasteaedades. Silja on töötanud Jõgeva ühisgümnaasiumis, muusikat teinud nii Rohutirtsu kui aleviku Päikesejänku lasteaias. Lisaks on Silja käinud maakonna koolides seksuaalkasvatuse loenguid pidamas. Kõik noored emad Siimustis, Tormas ja Jõgeval mäletavad Siljat beebikooli tundidest. Praegu jagab õpetaja ennast peamiselt Jõgevamaa gümnaasiumi ja täiskasvanute keskkooli vahel.
Silja ei kasuta oma ainetes õpikut ega töövihikut – need piiravad õpetajat. Loomulikult jälgib õpetaja ainekava teemasid, kuid täiendab neid lisamaterjalide ja -teemadega. Näiteks saavad noored rohkem teada kiindumussuhetest ja -häirest. Õpetaja sõnul pakuvad õpilastele huvi kasvatusstiilide, prostitutsiooni, pornograafia, inimkaubanduse, parafiilia ja seksuaalkasvatuse teemad. Silja sõnul ei saa ühte kindlat lemmikteemat välja tuua, need erinevad kursuste kaupa. Kõige enam köidavad noori õpetaja hinnangul õppefilmid ja dokumentaalid. Peale kasvavad need noored, kes ütlevad, et soostereotüüpe enam nii tugevalt tunda ei ole. “Nad sallivad vähemusi ja teisi rahvusi – soostereotüüpsus on rohkem 40 pluss alfaisaste pärusmaa. Tegelikult on noored palju meeldivam seltskond kui keskealised,” naerab ta. Õigeid ja valesid vastuseid Silja tundides ei ole. Ta jälgib, kuidas õpilased rühmas töötavad, filme analüüsivad ja arutlevad. Ka kontrolltöid õpilastel ei ole. “Lasen õpilastel kirjutada, mida nad arvavad – mitte nagu mina tahan. Kui ta põhjendab oma seisukohti, siis miks ma ei peaks talle viit panema,” arutleb õpetaja.
Puna kaob palgeilt
Silja on õppejuht Anti Alasiga läbi viinud uusi kursusi nagu enesejuhtimine ja seksuaaltervis. Seksuaalkasvatuse kursusel oli alguses küll punastamist, ent Silja teab, kuidas valehäbi barjääre lõhkuda. “Mängime sellist mängu, kus noored panevad kirja kõik sõnad, mida nad teavad naise ja mehe suguelundite, vahekorra ning eneserahuldamise kohta. Siis arutame nende sõnade tähenduse üle, milline on hea või halb ja mida me kursusel kasutame,” räägib õpetaja, kuidas ta aitab õpilastel end vabamalt tunda. “Neist teemadest peab rääkima,” rõhutab ta.
Õpetaja sõnul on tänapäeva noored küpsemad kui näiteks kümne aasta eest. “Nad julgevad oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida,” rõõmustab ta. Samas lisab õpetaja, et igas klassis on neid noori, kes ei taha kondoomi kätte võtta ja ei peagi. “Kasutame tunnis kondoome mittesihtotstarbeliselt – kui mängib, siis julgeb vajadusel ka kasutada,” juurdleb õpetaja.
Paralleelset gümnasistidega õpetab Silja inimeseõpetust ka täiskasvanute keskkoolis. Kahe kooli õpilastel ta vahet ei tee ning õpetamises allahindlust ei anna. “Kasvatuse teema kõnetab täiskasvanute keskkooli õpilasi rohkem. Paljud neist on ise lapsevanemad ja tahavad sellest rohkem kuulda,” võrdleb õpetaja.
Silja kiidab Jõgevamaa gümnaasiumi, kus on nii mõnus kollektiiv, et kõik pöörased mõtted saab teoks teha. “Pakume välja kõikvõimalikke valikkursusi ja kui õpilastel on huvi, siis teeme ära,” on õpetaja rahulolev. Silja menuk-kursus on enesejuhtimine, kus viimati võttis osa pea 40 õpilast. Õppurid tutvusid enesehinnangu tõstmise võtetega, tegid mandalaid, kogesid muusika teraapilist mõju, arutlesid identiteedi, sildistamise, motivatsiooni, stressi ja meelepetete üle. “Saime koos Anti Alasiga hakkama, meil olid külalistena esinemas veel Martin Toht ja Maie Puusepp,” sõnab õpetaja.
Õpilase murele abi
Õpilasnõustaja poole pöörduvad noored väsimuse, vaimse tervise, suhte ja seksuaalkasvatuse küsimustega. Kui on lihtsam küsimus, piisab kuulamisest ja teise nurga alt teema avamisest. Samas on ka neid lapsi, keda tuleb spetsialistide juurde edasi saata.
Silja sõnul on noortel palju ärevushäireid. Võib juhtuda, et õpilasnõustaja tegeleb noortega, kelle vanemad töötavad välismaal ja neil tuleb üksi hakkama saada. Kui nad peaks abi vajama, siis tuleb neid toetada. Egas noored ainult murega Silja jutule ei tule, neile meeldib lihtsalt suhelda ja oma rõõmu ning õnnestumisi jagada: kel on õppimises hästi läinud või kes on autojuhiloa kätte saanud. Kuid mõnikord jääb lapse mure temalegi sisse. “Neid öid on küll, kus ma laste pärast nutnud olen,” tunnistab nõustaja.
Õpiks veel…
Silja naerab, et ta on õppinud kõike põnevat, ainult mitte inimeseõpetuse õpetajaks. Hariduselt on ta muusikaõpetaja. Pärast kooli lõppu töötaski Silja muusikuna. “Kui inimene saab 30, siis vahetab ta kas töö- ja elukohta või meest. Mina vahetasin kahte esimest, tuli tahtmine õppima minna,” jutustab naine.
Oma lastega haiglas viibides oli Silja tähele pannud, et emad ja pered tahavad temalt nõu küsida ja talle toetuda. “Ma ei osanud aidata, läksin siis sotsiaaltööd õppima. Minu suured lemmikud olid Adik Levini ning tervise ja pere loengud,” jutustab Silja. Peale koolihariduse täiendab õpetaja ennast erinevatel koolitustel. Kui Tartu ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull ja naistearst Kai Part loenguid peavad, on ta alati kohal.
“Võiks midagi veel õppima minna. Arstiks on juba hilja, kuigi see väga huvitab. Või siis juurat, et oma valdkonna seadusi paremini teada,” tunnistab Silja, et mõtteid on olnud, kuid kes siis tema töö ära teeb.
Kõik põnevad koolituse ja koostöö pakkumised võtab ta alati vastu. Ahvatlevatel ettevõtmistel on kombeks ise temani jõuda. “Alguses tuleb ennast üles töötada. Teha mõnda vastumeelset asja, et teadmisi ja kogemusi saada. Vastu nina on ka hea saada, lihtsalt ei tule midagi,” selgitab õpetaja.
Tasakaal peab olema
Silja vaimu hoiab värskena muusika ja spaa. Õpetamise ja Jõgeva kammerkooris laulmise sekka tegutseb Silja Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajate näitetrupis. Viimati nopiti etendusega “Head tüdrukud lähevad taevasse (teised vaatavad ise kuidas saavad)” laureaadi tiitel. Õpetaja sõnul tahavad nüüd mõned teisedki varem kõhklevad kolleegid teatrit tegema hakata.
Silja osaleb aktiivselt ühiskondlikus ning kohalikus elus. Ta kuulub Reformierakonna ridadesse. “Ma oleksin sotsiaalvaldkonnas ainul teoreetik, kui ma ei osaleks vallas komisjonides ja töörühmades,” nentis naine. Tema sõnul pole ühtegi ideaalset maailmavaadet, ent liberaalsus sobib talle. Kui vaja, siis ütleb Silja argumenteeritult välja, mis ta asjadest arvab. “Ma ei meeldiks endale, kui ma kõigele takka kiidaks,” sõnab ta.
Silja kabineti uks on võimalusel alati avatud
Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht Anti Alasi sõnul on Silja avatud, positiivne ja tegus töötaja, kes teeb ja jõuab palju. “Tema läbi viidud perekonnaõpetuse tunnid on huvitavad ja õpilaste poolt oodatud. Silja pühendab palju aega ja energiat tundide sisukamaks muutmisele: alatasa võib teda kuulda vaimustunult rääkimas, et ta leidis mõne uue põneva õppematerjali või -meetodi.
Oleme Siljaga koostöös loonud ja õpetanud täitsa uusi valikkursusi: enesejuhtimise kursus ja seksuaaltervise kursus. Need valikkursused on olnud nii populaarsed, et on olnud raskusi kõigi huviliste kursusele mahutamisega.
Silja kabineti uks on võimalusel alati avatud nii õpilastele kui ka õpetajatele, kes soovivad ärakuulamist, nõu või toetust. Tema juurde tullakse sageli ja saadakse abi. Silja on aktiivne suhtleja, kes küsib julgelt abi ja nõu ka väljaspool kooli. Näiteks on ta põhjalikult tegelenud erivajadustega õpilastega, nõustanud õpetajaid, kutsunud spetsialiste kooli õpetajaid harima ning organiseerinud õpetajatele hariduslike erivajadustega laste koolide külastusi. Silja on kooli tervisenõukogu eestvedaja, kes on korraldanud igal aastal nii doonoripäevi kui ka südamenädalat.”
MARGE TASUR
