Euro – küsimused, hirmud ja tegelikkus

Eesti liitumine euroalaga muutub iga päevaga kindlamaks. Maikuu peaks meile tooma enam-vähem lõpliku selguse, kas aeg krooniga hüvasti jätta on kätte jõudmas. Ühest küljest annab ühisraha Eestile majanduslikku kindlustunnet, teisalt toob euro-otsus kindlasti kaasa ka hulganisti küsimusi ja hirmusid.

Euroopa Komisjoni uuringute kohaselt usub pea pool eestimaalastest, et ühisraha kasutuselevõtt toob kaasa positiivseid tagajärgi. Samas pelgab 67 protsenti Eesti elanikest, et see võib kaasa tuua hindadega manipuleerimise ja pettuseohtu ning 78 protsenti usub, et euroga kaasneb hinnatõus.

Tegelikult mõjutavad hindu kehtivast rahast enam elanike sissetulekud ja võimalused tarbimiseks. Hinnad kerkisid euro kasutusele võtnud riikides rahavahetuse järel tegelikult vaid 0,1-0,3 protsenti, kuid inimestele näis, et hinnatõus oli palju suurem. Mis siis mõjutab inimeste taju rahavahetuse olukorras? Keskmise hinnatõusu arvutamisel võetakse arvesse kõikide kaupade ja teenuste hindu võrreldes eelmise aastaga. Kui mõne sagedamini ostetava kauba hind, olgu selleks näiteks piim, on tõusnud keskmisest rohkem, võib see ajendada inimesi tajuma hindade tõusu suuremana. See tähendab, et piima hinnatõus kantakse üle ka muudele toodetele ja teenustele ja tekib tunne, et elu on palju kallimaks muutunud. Samal ajal võivad paljud suured kulud, mille hind ei muutu või isegi langeb, jääda tähelepanuta, kuna igapäevaselt me ju näiteks televiisorit ei osta. Ka kipuvad hinnatõusuga seotud negatiivsed tunded paremini meelde jääma kui heameel, mis kaasnes hindade languse või sissetulekute suurenemisega. Nii meenutatakse hindade muutusest rääkides kümne aasta tagust aega, arvestamata majanduse arengu ja sissetulekute kasvuga.

Seadused pakuvad abinõu, mida peaksime kasutama, et hindades nii enne kui peale rahavahetust orienteeruda. Nimelt peavad kaupmehed kuus kuud enne ja pärast eurole üleminekut hindu nii kroonides kui eurodes näitama. Et teaksime, kas ja kui palju hinnad peale euro kasutuselevõttu muutuvad, tasuks juba suvel hakata pöörama tähelepanu kauba hinnale eurodes. Nii õpime planeerima rahaasju eurodes ja  oleme kaupu ja teenuseid ostes teadlikumad sellest, kui palju raha välja käime. Teadlik tarbija teeb elu keeruliseks ka nende kaupmeeste jaoks, kes hinda tõsta tahaksidki – on ju inimesel alati võimalus „jalgadega hääletada“ ning minna sinna, kus euroraha enda ärihuvides ära ei kasutata.

Lisaks uue välimuse ja suurusega rahale peame harjuma sellegagi, et rahakotis on tänasest oluliselt rohkem metallraha, mis on aga väärt enam kui meie tänased paberkroonid. Ilmselt peame ümber kujundama ka oma suhtumise metallrahasse. Kui kroonise või ka viiekroonise mündi kadumist ei saa just eriliseks õnnetuseks pidada, siis 2-eurosed mündid on ju näiteks väärt enam kui 30 krooni. Kõige väiksem euro paberraha on aga 5-eurone, mis on väärt veidi enam kui 78 krooni. Väiksemaid rahatähti kui 10 eurot enam pangaautomaadist välja võtta ei saa ja tasume ostetud kaupade ja teenuste eest veelgi sagedamini kaardiga.

Uuringute andmetel on euroga liitumist ootavates riikides kõige põletavam küsimus, milline on  vahetuskurss. Eestis on tänaseks mõistetud, et kroon enne rahavahetust ega koos sellega ei odavne – selleks pole ühtegi mõistlikku põhjust. Seda eriti nüüd,  kui raskemad ajad siinses majanduses juba üle on elatud.

Kõikidel huvilistel on soovitatav lisada lemmikute hulka euroinfo veebileht http://euro.eesti.ee, kust leiab ajakohast infot ülemineku protsessi ja asjasse puutuvate uudiste kohta.

PIRET SUITSU,  Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht

blog comments powered by Disqus