Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 2,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendini.
Märtsis mõjutas hinnataset nii meil kui ka euroalal laiemalt valdavalt energiahindade tõusu pidurdumine. Märtsi alguses odavnes nafta ligi kümnendiku võrra Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemise tõttu, langetades meil mootorikütuste hindu veebruariga võrreldes. Lisaks alanes elektri börsihind viimase kümne kuu madalaimale tasemele. Selle mõjul pidurdus energiahindade tõus veebruari 9,5 protsendilt märtsis 7,0 protsendini.
Tingituna toidutoorme kallinemisest välisturgudel on toiduainete hinnad möödunud sügisest alates kiirelt tõusnud. Hinnatõus on laiapõhjaline, ulatudes märtsis nelja protsendini. Suurem osa alkoholiaktsiisi tõusust on nüüdseks hindadesse lisatud. Aasta alguse tubakaaktsiisi tõus jõuab hindadesse kogutud varude tõttu aprillis.
Teenuste hindade tõus on aasta esimestel kuudel ulatunud ligi kolme protsendini. Erinevalt möödunud aastast võib täheldada transporditeenuste kallinemist ning väljas söömise ja majutusteenuse hinnatõusu kiirenemist. Kui esimesel juhul võib seda seostada tõusnud kütusehindadega, siis vaba aja teenuste osas võib põhjustena välja tuua toidu kallinemise, palgasurved ning turistide suurenenud külastused.
Lähikuudel peaks inflatsioon välistegurite ja maksumuudatuste mõjul kõikuma kolme protsendi lähedal või veidi üle selle. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi järgmisel nädalal.
KRISTJAN PUNGAS, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
