Jõgeva muusikakooli loomisest möödub tänavu kuuskümmend aastat. Põhipidustused leiavad aset novembris, ent juubeliaasta sissejuhatuseks korraldati möödunud reedel meeleolukas ansamblite kontsert.
Kontserdil sai kuulda Jõgeva muusikakooli praegustest õpilastest ja õpetajatest koosnevaid ansambleid, ent üles astus ka mitu ansamblit, mille juhendajaks mõni Jõgeva muusikakooli vilistlane. Kose muusikakoolist oli näiteks külla tulnud Kristi Talistu juhendatav plokkflöödiansambel, Tartu muusikastuudiost Musaklubi ansambel Viisakad Viled, mida juhendab Birgit Kägu, Tabivere valla huvikoolist flöödiansambel, mida juhendab Liia Koorts ning Põltsamaa muusikakoolist saksofoniansambel, mida juhendab Urmas Mägi.
Üles astusid ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia MandoTrio, mille üheks liikmeks Jõgeva muusikakooli vilistlane Tanel Sakrits, ning puhkpilliansambel Eller Brass, milles teeb kaasa Jõgeva muusikakooli lõpetanud Teele Masing.
Ansamblipalade vahele jutustas Jõgeva muusikakooli vilistlane ja kauaaegne flöödiõpetaja Kersti Varrak lugusid kooli ajaloost. Tema sõnul loodi 1957. aastal Eestisse ühekorraga viisteist muusikakooli ning Jõgeva kool eristus päris suure õpilaste arvuga – esimesel sügisel tuli sinna õppima 51 muusikahuvilist last.
“Paistsime selle arvuga päris positiivselt silma,” ütles Kersti Varrak.
Ta tuletas meelde, missuguseid pille Jõgeva muusikakoolis on õpetatud ja kelle juhendamisel seda on tehtud. Eriti hea meelega luges ta aga üles nende endiste õpilaste nimesid, kes muusikat edasi õppima läinud ja kellest elukutselised muusikud saanud.
“Ja uskuge: kaugeltki kõigist neist polnud siis, kui nad siin koolis õppisid, aru saada, et nad tulevikus muusikutee valivad,” kinnitas Kersti Varrak. “Loodan, et see teadmine julgustab neid, kes praegu muusikakoolis õpivad ja endas vahel kahtlema kipuvad.”
Hea koostöö
Põltsamaa muusikakool on Jõgeva muusikakoolist vaid paar aastat noorem ja ühe maakonna kahe muusikaõppeasutuse vahel on ikka käinud tihe koostöö. Toreda faktina märkis Kersti Varrak ära selle, et nii Jõgeva kui ka Põltsamaa muusikakoolil õnnestus omal ajal anda välja diplom nr 1 lõpetajale, kellest hiljem sai muusika valdkonnas tõsine tegija. Jõgeva muusikakooli esimese diplomi sai hilisem muusikateadlane Ene Pilliroog, Põltsamaa muusikakooli esimese diplomi tuntud klarnetist ja klarnetipedagoog Hannes Altrov.
Jõgevamaa kahe muusikakooli koostööd said nautida ka ansamblite kontserdil viibinud: kaks pala kõlasid Põltsamaa ja Jõgeva muusikakooli väikeste viiuldajate ansambli esituses. Ja üks seos veel: Jõgeva muusikakooli praegune direktor Merike Katt on lapsepõlves õppinud just Põltsamaa muusikakoolis.
“Juba nüüd, kevadel, otsustasime kooli juubeli tähistamisega pihta hakata sellepärast, et otsus kooli asutamise kohta võeti vastu 1957. aasta märtsis,” ütles Kersti Varrak. “Kui üksvahe muusikakooli direktori kohusetäitja olin, pidin kooli arhiivi korrastama. Ja siis sattus selline paber mulle näppu.”
Ansamblite kontserdiga alustati kooli juubelisündmuste sarja sellepärast, et ansamblitundidel on pilliõppes oluline roll.
“Ansamblis musitseerimine sotsialiseerib pilliõpilast, õpetab teistega arvestama ja häälestuma, ühist tunnetust leidma. Neile, kes solistina esinemist natuke pelgavad, on ansamblis musitseerimine eriti hea väljund. Teistega koos on laval ikka lõbusam,” tõdes Kersti Varrak.
“Väga soe tunne on, viibides taas selles koduses saalis, kus lapsepõlves nii palju esinetud sai,” ütles Tabivere valla huvikooli juhataja ja õpetaja Liia Koorts. “See, mis siin majas toimus, määras teatud mõttes mu saatuse. Mulle tuli mingil hetkel flöödiõpingutest tüdimus peale, aga erialaõpetaja Ilmar Lääne otsustas just siis mu ühele konkursile saata ning selleks harjutades tuli pillimänguisu tagasi. Kes teab, kus praegu oleksin või mida teeksin, kui lastemuusikakool omal ajal pooleli oleks jäänud.”
Mitmel rindel
Ülenurme muusikakooli puhkpilliosakonna juhataja Birgit Kägu ütles, et sai Jõgeva muusikakoolist nii head oskused, et tegi Tartu Elleri-nimelisse muusikakooli astudes erialaeksami maksimumhindele.
“Kusjuures Jõgeva kooli lõpetamise ja Elleri-kooli astumise vahele jäi mul kaks aastat, mil ma pilli õieti ei harjutanudki,” meenutas Birgit Kägu.
Ülenurme muusikakool pole kaugeltki tema ainus töökoht: ta õpetab pilli ka Tartu 2. muusikakoolis, Mart Reiniku koolis ja stuudios Musaklubi. Lisaks sellele mängib ta mainekas puhkpilliorkestris Popsid ja Tartu ülikooli sümfooniaorkestris. Ta on ka sümfooniaorkestri juhatuse liige. Küsimusele, miks ta nii palju rabeleb, vastas Birgit:
“Lõuna-Eestis kummitab heade pilliõpetajate põud, nii et tihti leiame end kolleegidega olukorrast, et kui meie seda tööd ei tee, siis ei teegi seda keegi. Päris hea meelega oleksin ühes koolis paigal, aga paratamatult tuleb rähelda mitme vahet.”
Aga ega siis Birgitil oma elu sellepärast päris elamata jää. Tal on pere ja tema kaks last teevad muusikamaailmas juba esimesi samme.
Ansamblite kontserti käis kuulamas ka Jõgeva linnavolikogu aseesimees Margus Kask, kes praegu juhib Puurmani mõisakooli, ent kes vahepeal viis aastat Jõgeva muusikakoolis õpetaja oli.
“Elleri Brass pani kontserdile vägeva punkti, aga ka kontsert tervikuna oli tore ja vaheldusrikas,” kiitis Margus Kask. “Mõte lisaks muusikakooli praegustele õpilastele ka vilistlased esinema kutsuda oli suurepärane. Tore on teada, kuhu siin muusikuteed alustanud noored välja on jõudnud. Sel suvel näeme ju kaht siinse kooli vilistlast, Janne Fridolini ja Mai Simsonit, ka noorte laulupeo dirigendipuldis. Olen väga uhke, et meil Jõgeval selline kool on.”
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt sõnas, et kooli ootab tore juubelikink: seesama saal, kus ansamblite kontsert toimus, läheb juunis remonti ja saab sügiseks värske ilme.
“Viimane remont tehti siin 1990. aastate alguses ja nüüd oleks tõesti värskendust vaja. Lahenduse peaks leidma ka üks ammune akustiline probleem. Lavaauk tehakse remondi käigus suuremaks, et heli lavalt paremini saali kanduks. Saali ja lava vahelist seina ehituslikel põhjustel päris ära kaotada siiski ei saa,” ütles Merike Katt.
Novembris peab Jõgeva muusikakool siis suuremat juubelipidu.
“Ehkki oma maja saal on meil selleks ajaks hästi korras, korraldame juubelikontserdi ikkagi kultuurikeskuses: sinna mahub rohkem rahvast. Aga sünnipäevapidu peame koolimajas. Vilistlaste jaoks on see maja ju mälestusi täis,” sõnas Merike Katt.
RIINA MÄGI
