Kalevipoja koja ja Voore aktiviseerimiskeskuse juhina jätkab tänasest endine Saare vallavanem ja riigikogu liige Jüri Morozov, kes võtab üle enda loodud sihtasutused ning asub neid kohe-kohe muutuvatele oludele kohandama.
Peipsi piirkonna viis omavalitsust on sõlminud ühinemislepingu ja pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi hakkab elu uues loodavas vallas käima teistmoodi kui siiani.
“Saare vallas on haldusreformile mõeldud ja ettevalmistusi liitumiseks tehtud tegelikult juba alates 2003. aastast, ajast mil kaks asutust loodi. SA Kalevipoja Koda ja MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus on olnud lisaks põhikirjalistele tegevustele ühtlasi ka kogukonnakeskusteks. Vahepeal on MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetanud ja asutatud SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus. Nüüd, kus reaalsed muutused halduskorralduses on teoks saamas, on ka sihtasutuste roll ja sisu tarvis ümber mõtestada, ehk siis kohandada uutele oludele. Tunnen kohustust ja vastutust selle eest, kuidas uues, oluliselt suuremas, vallas hakkavad asjad minema ning näen kogukondade rolli kasvu kohaliku elu korraldamisel. Olen kogu oma avalikus sektoris tegutsemise ajal olnud jagatud juhtimismudeli propageerija. Nüüd on paras aeg seda reaalselt ellu viia,” väitis Morozov.
Tuleb keerulisel ajal appi
Ta lisas, et nad on vallavanem Hannes Soosaarega kokku leppinud, et esmalt tuleb lahti mõtestada sihtasutuse roll ja sisu uues olukorras, teha vajalikud muudatused põhikirjas, viia kogukonnas läbi üldkoosolekud. “Loomulikult jätkuvad tavapärased igapäevased tegevused, ees on ootamas kevad-suviste ürituste periood, osutame jätkuvalt Saare vallale lepingu alusel avalikke teenuseid, haldame valla vara.”
Saare vallavanem Hannes Soosaar ütles, et kaks nõukogu olid ühel meelel ja volitasid nõukogu esimeest läbirääkimisi pidama, et Jüri üldse kaaluks võimalust see töö vastu võtta. “Mul on väga hea meel, et Jüri tuleb raskel ja keerulisel ajal meile appi. Seoses haldusreformiga tahaksime oma teenuskeskusi paremini integreerida. Jüri on need sihtasutused asutanud ja nüüd seisab tal taas ees ülesehitustöö. Nõukogud leidsid, et Jüri on selleks tööks kõige õigem inimene,” tunnistas Soosaar.
Tema sõnul oskab Jüri Morozov kogukonda kaasata, ta on suurte kogemustega. Ka sihtasutuste nõukogud leidsid, et seda tööd peaks tegema inimene kohapealt. “Mul on väga hea meel jätkata temaga koostööd, mis algas 2008. aastal, kui tulin Kalevipoja koja juhatajaks ja Jüri oli vallavanem,” märkis ta.
Elu kogukonnakeskustes
Pärast valimisi jäävad sihtasutused toimima ehk siis Kääpale (Kalevipoja koda) ja Voorele (aktiviseerimiskeskus). “Kavas on muuta juhtimismudelit, kaasata juhtimisse kohalik kogukond, suurendada osutatavate teenuse mahtu. Kui ühinevate valdade liitumislepingus on senistes valdades kavandatud teenuskeskused siis meil hakkab kogu elu toimuma kogukonnakeskustes. Sihtasutused on juriidiliseks kehaks Saare valla territooriumil eksisteerivale kahele kogukonnale,” nentis Morozov.
Sihtasutuste rolliks on Morozovi sõnul kohaliku kogukonna liikmetele avalike teenuste osutamine, valla vara haldamine, kogukonnateenuste osutamine, erinevate valdkondade vahelise tegevuse koordineerimine (avalik, era, kolmas sektor ja kogukonna liige üksikisikuna) ja kogukonna jõustamine. Keskselt delegeeritakse vallas sihtasutustele sotsiaalteenuste osutamine, kohaliku kommunaalmajandusega seonduv, kohalike elanike teenindamine asjaajmisel, üldine juhtimine.
“Et räägime jagatud vastutusega juhtimismudelist, siis sihtasutustel on selles väga unikaalne roll. Kogukonna üldkoosolekul valitud nõukogu liikmete kandidaadid esitatakse vallavalitsusele kinnitamiseks, samas määrab vallavalitsus teenuskeskuse juhi, kelle kinnitab sihtasutuse juhatuse liikmeks nõukogu. Taoline mudel kohustab osapooli tegema koostööd ja reaalselt läbi rääkima,” on ta veendunud.
Kõik sõltub eelkõige meist endist
Et midagi veel paremaks annaks teha, selleks tuleks esmalt mõelda kuidas olemasolevat ressurssi (inimesed ja varad) mõistlikult suunata. “Pärast suurte uute ehituste rajamise buumi on vaja mõelda, kuidas olemasolevaid kogukonna hüvanguks rakendada. Kohalike inimeste, kogukonna jõustamiseks on vaja eestvedamist, see on tulevikujuhtide olulisim roll. Me oleme mõelnud sellele, kuidas seda teha. Iga kogukonna liikmeni peab jõudma mõistmine, et meist endist sõltub suuresti see, kuidas meil ja meie lastel tulevikus oma kodukohas läheb. Me loome keskkonna, kus inimesed, võttes oma kogukonnale valla poolt üle antud ülesanded (teenused) ja nende täitmiseks vajalikud vahendid (raha, hoone, rajatised), võtavad ka vastutuse selle eest, kuidas kohapeal elu edeneb. Valmisolek vastutust võtta ei tule kohe ja iseenesest, see tuleb ajapikku koos kogemustega. Uues olukorras on alternatiive vähe. Kas meie inimesed kohalike kogukondadena asuvad tegutsema, võtavad vastutuse ja tagavad arengu või löövad käega ja ootavad, et vallamajast asjad lahendatakse ning lükkavad sellega kogukonna hääbumisele. Mõlemat kirjeldatud olukorda oleme näinud Eestimaal senini ja näeme ka tulevikus. Mina seisan kogukondade arengu eest,” tõdes Morozov.
HELVE LAASIK
