Kristina, kodune ema
Olen alles küllalt noor inimene ja mul ei ole südamega probleeme. Arsti juures käin ka minimaalselt. Käin lapsega iga päev jalutamas, mängin temaga palli ja muidki mänge, mida mängides füüsiliselt liikuda tuleb. Jooksmas ega treeningul ma ei käi. Ka jalgrattaga ei sõida ja ausalt öeldes pole mul jalgratast. Kunagi küll jõusaalis treeningul käisin, aga see mulle ei sobinud. Tuttavate hulgas ei tea ma kellelgi südamega probleeme olevat. Võib-olla on mingeid selliseid muresid vana-vanavanematel, sellega ei ole ma kursis. Samas arvan, et südamele tähelepanu juhtimine on kindlasti vajalik. Ma ei tea kas südamekuu raames tavapärasest rohkem doonoripäevi korraldatakse. Mina ise pole kunagi verd käinud andmas, sest mul on niisugune veri, mida on väga paljudel. Kui tingimata peaks verd andma, siis oleksin selleks valmis. Vaadates praeguseid koolinoori, siis tuleb tunnistada, et nendel on küll füüsilist liikumist liiga vähe, minu kooliajal oli seda tunduvalt rohkem. Tänapäeva nutimaailmas enam füüsiliselt liikuda eriti ei viitsita. Eks endalgi tuleks tegelikult füüsilisele liikumisele rohkem rõhku panna.
Domicele, lasteaiaõpetaja
Minul õnneks südamega probleeme ei ole. Füüsiline liikumine on minu jaoks tähtis, aga hetkel olen väikese lapsega kodus ja mul selliseks tegevuseks kuigi palju aega ei ole. Kuid vähemalt paaril korral nädalas püüan jalutamas käia. Tegelikult tunnen suurema füüsilise liikumise järele sisemist vajadust. Minu abikaasa on väga sportlik inimene, ta käib regulaarselt jooksmas ning teeb ka jõutrenni. Abikaasa käib ka regulaarselt arsti juures oma tervislikku seisundit kontrollimas. Tervislike eluviiside juurde kuulub ka tervislik toitumine ning meie sööme võimalikult palju puu- ja köögivilju. Mis noortesse puutub, siis on nad väga erineva ellusuhtumise ja põhimõtetega. Osa neist on väga teadlikud, toituvad tervislikult ja liiguvad ning treenivad piisavalt. Ühelt poolt viibivad noored palju aega arvutite ees, ent samas saavad nad sealt ka palju kasulikku infot tervislike eluviiside kohta. See puudutab mõistagi neid noori, kes sellist infot otsivad. Minu 19- ja 12aastased tütred tunnevad ise sisemist vajadust füüsilise liikumise järele. Ehkki vahel tuleb neile ka meelde tuletada, et nad näiteks välja jalutama läheksid. Sellega olen nõus, et koolis võiks nädalas üks kehalise kasvatuse tund rohkem olla. Südamekuu on südamele ja tervislikele eluviisidele tähelepanu juhtimiseks kindlasti vajalik.
Aivo, metsatööline
Trenni pole minul tarvis teha, sest olen metsas tööl ja saan seal piisavalt suure füüsilise koormuse. Maainimesed saavad kindlasti piisava füüsilise koormuse ja eraldi liikumist ei vaja. Pigem on linnainimesed mugavama eluga harjunud ja neil jääb liikumisest vajaka. Kindlasti on liikumise vähesus probleemiks lastele ja noortele, kes veedavad väga palju aega arvutis. Tegelikult on hea, kui südamekuu raames südamele tavapärasest rohkem tähelepanu pööratakse. Inimesed peaksid oma tervisest rohkem hoolima ja sagedamini arsti juures oma tervislikku seisundit kontrollima. Terviseprobleemide ilmnemisel arvatakse, et küllap see läheb üle, ehkki tegelikult need probleemid lihtsalt niisama üle ei lähe. Isegi siis, kui inimesel enesetunne on hea, tasub ikkagi ennast kontrollida lasta. Ise käisin viimati arsti juures umbes kuu aega tagasi. Lähen arsti juurde ennetavalt. Mul on hoopis see probleem, et olen oma tööga seljale haiget teinud ja pean varsti seljaoperatsioonile minema. Ka noorte tähelepanu tuleks rohkem sellele juhtida, et nad oma tervislikku seisundit sagedamini kontrollida laseksid ja et nad füüsiliselt rohkem liiguksid. Kehalise kasvatuse tunnid kahjuks noori ei inspireeri ja selles osas tuleks mingi kaval nõks välja mõelda, kuidas noori senisest rohkem liikuma meelitada.
TOOMAS REINPÕLD
