Järgmise nädala lõpus tuleks autojuhtidel Jõgevamaa teedel tavalisest tähelepanelikum olla, sest siis on siia oodata umbes kaht ja poolt tuhandet jalgratturit: 7.-9. maini saab teoks XXI roheliste rattaretk „Kuidas elad, Vooremaa?”.
Retk algab ja lõpeb Palamusel. Teekonna põnevamates punktides tullakse rattasadulast maha ning käiakse giidi saatel ekskursioonil või kuulatakse asjatundja kohajuttu. Kahes laagripaigas peetakse debatte (esimesel õhtul on see meie toidulaua, teisel õhtul kliima teemaline), osaletakse töötubades, vaadatakse filme ja kuulatakse kontserte.
Kui arvestada, et roheliste rattaretki on korraldatud juba 1988. aastast alates, jääb üle imestada, et meie kanti alles nüüd jõutakse.
„Esimesed rattaretked tegime paikadesse, kus olid üles kerkinud mingid teravad probleemid — kas siis keskkonna-alased või poliitilised. Siia polnud siis põhjust tulla, sest Jõgevamaa oli neist aspektidest vaadatuna suhteliselt rahulik kant,” ütles algusest peale roheliste rattaretkede korraldamise juures olnud Peep Veedla. „Hiljem lähtusime juba puht geograafilisest printsiibist ning põgusalt oleme ka varem korra Vooremaalt läbi põiganud: 1999. aasta retke ajal, mis kandis pealkirja „Kuidas elad, Tartumaa?”. Aga Jõgevamaale tuleme me kindlasti kunagi tagasi, sest Põltsamaa kant on meil veel täitsa käimata ja sellised hõlvamata paigad hakkavad juba „defitsiitseks” muutuma. Aga enne, kui Jõgevamaale naaseme, käime kindlasti Saaremaal ära.”
Ratastel fosforiidisõtta
Rattaretke kodulehelt ettevõtmise ajalugu uurides selgus, et 1991. ja 1995. aastal jäi retk toimumata. Küsimusele, miks need aastad vahele jäid, vastas Peep Veedla, et korraldajatel polnudki algul plaani rattaretki kauemaks tegema jääda.
„Esialgu läksime lihtsalt ratastel fosforiidisõtta, st Lääne-Virumaale. Siis mõtlesime, et ka Ida-Virumaal on tõsised keskkonnaprobleemid, seejärel tundus, et Kõrvemaa vajab abi,” meenutas Peep Veedla. „Pärast kolme esimest rattaretke olime veendunud, et nüüd aitab, ning keskendusime aastal 1991 rahvusvahelise Ökotoopia laagri korraldamisele. Aasta hiljem juhtus see aga poolkogemata ja mitte meie endi initsiatiivil, et rattaretk taas toimus ning Paldiski „vallutatud” sai. Nii sai ots taas lahti tehtud ning jälle tundus, et meid vajavad ka Petserimaa ja seejärel Pärnumaa.
Siis leidsime, et no nüüd on küll kõik, ja lõpetasime jälle ära. Pärast aastast pausi võtsid aga noorema generatsiooni esindajad, peamiselt minu tollased õpilased, kätte ja hakkasid ise rattaretki korraldama. Nii said teoks Võrumaa ja Hiiumaa retked, kus meie Aarne Valmisega osalesime ratturitena ning saime ka selle õige retkelise tunde kätte. 1998 asusime taas ise tüüri juurde ning sealt alates juba kindla teadmisega, et inimesed vajavad neid rattaretki ning me teeme neid edasi, kuni neid vajatakse.”
Nii mõnelegi võib rattaretkele tulekul takistuseks saada suhteliselt suur osalustasu, eriti kui tahetakse tulla terve perega. Peep Veedla sõnul on nii suur tasu siiski põhjendatud, sest selle summa eest saab osaleja kuulata viit kontserti ja suurt hulka loenguid, vaadata õige mitut filmi; talle antakse neli korda süüa, pakutakse tehno- ja meditsiiniabi ning turvateenust. Kõiki neid asju eraldi ostes ei saaks sama raha eest kuigi palju.
Olemus säilinud
Esimesest rattaretkest on möödas 22 aastat. Neid, kes veel esimesi retki mäletavad, on korraldajate hulka jäänud mõned üksikud ning ka ratturite hulgas pole selliste inimeste protsent kuigi suur. Muutunud on ka rattaretkede eesmärk.
„Ehkki enam pole tegemist n-ö sõjaretkedega, on rattamatkade olemus ja ülesehitus jäänud üldjoontes samaks. See mudel sobis ratturitele ligemale veerand sajandi eest ning küllap sobib edaspidigi,” ütles Peep Veedla, lisades, et rattaretkede korraldamisest on vähemasti tema jaoks saanud elu lahutamatu ja loomulik osa ning väsimust ta sellest ei tunne.
Seoses roheliste rattaretkega ilmus ajakirja Loodusesõber Vooremaale pühendatud erinumber, mille saavad endale kõik retkelised. Ajakirja tellijatel on see juba käes. Erinumber läks ka üksikmüüki, ent vähemasti Jõgeva ajakirjanduslettidelt pole seda ilmselt enam mõtet otsida: see osteti üsna kähku ära.
Küsimusele, mida peaksid roheliste rattaretke ajal silmas pidama selle toimumispiirkonnas liiklevad autojuhid, vastas Peep Veedla, et punktist A punkti B jõudmiseks tuleks tavalisest natuke rohkem aega varuda, sest nii suure ratturite hulga puhul tuleb paratamatult teedel kiirusepiiranguid kehtestada ning ettevaatlik tuleb olla niikuinii.
Rattaretke marsruut
1. päev (41 km)
Palamuse — Luua — Raigastvere — Elistvere — Maarja-Magdaleena — Saarjärve.
2. päev (82 km)
Saarjärve — Kaiu järv — Kääpa — Koseveski — Omedu — Kasepää — Mustvee — Võtikvere — Linnutaja mägi — Torma — Laiusevälja.
3. päev (39 km)
Laiusevälja — Laiuse — Kuremaa — Kassinurme mäed — Palamuse.
Kuidas registreerida?
Eelregistreerimine kestab 3. maini
· Tallinnas ajakirja Loodusesõber toimetuses (Endla 3, 4. korrus) E-R kella 11-18;
· Tartus ajakirja Eesti Loodus toimetuses (Veski 4) E-R kella 11-18;
· Pangaülekandega MTÜ Roheliste Rattaretked arveldusarvele 221035062986 (selgitusse panna kirja märksõna „Rattaretk 2010“; isikute arv, kelle eest makstakse ning oma kontakttelefon).
· Osalustasu eelregistreerimisel 590 kr (ISIC kaarti omavatele tudengitele,
Lisainfo kodulehelt www.rattaretked.ee.
iii
RIINA MÄGI
