Käisin hea tuttava pool, kellel juba akna peal potsikutes mitmesugused taimehakatised kasvamas. See tuletas mulle meelde, et ka mul olid suured plaanid. Osta.ee-st olin talvel kokku ostnud 34 eri sorti seemneid, talvel hea ette kujutada, kuidas igasuguseid taimi võiks proovida kasvatada.
Kuigi teadsin, et ettekasvatamiseks on raske tingimusi luua, kust sa seda soojust ja valgust nii palju võtad? Sobivaid aknalaudu vähe, kui veel mõne päeva ära käid, kes kütab ahju? Ja millal on õige aeg üldse seemned mulda panna? Seemnepakkidel on orienteeruvalt külviaeg märgitud, näiteks märts ja aprill. Aga mis kuupäev täpselt? Kui ikka liiga vara seda teed, venivad taimed aknalaual pikaks? Eks tule arvestada, et meie tingimustes külmaõrnu taimi vähemalt enne 10. juunit avamaale istutada ei saa, seni on ju öökülmaoht.
Uurisin siis oma seemnekarbikest. Osta.ee-s olid iga taime kohta põhjalikud kirjeldused ja praktilised nõuanded, kuidas kasvatada, ilusad pildid ka, eks see meelitaski mind pakkumisi tegema. Oletasin, et tegu on mõne aiandusega tegeleva ettevõttega, pärast nägin märget, et tegemist on oma pakist ülejäänud seemnetega. Arvasin, et saadetakse originaalpakendites ‒ aga ei. Kuidas vaevus üks inimene lugema seemneid mingi arvu, siis need kuskile väga väikestesse plastkotikestesse toppima ja käekirjaliselt peale kirjutama sordi nimetuse? Siis veel pildistama ja portaalis ka pikad selgitused lisama?
Minu mure oli need seemned nüüd kuskile idanema panna. Oli kõva tegemist, et seemned neist kitsastest plastkotikestest väljagi raputada, sest kippusid kile külge kleepuma. Kahjuks olid osad seemned imeväikesed, et oli võimatu neid nii laiali sättida kasvusubstraati, et nad päris üksteise otsa ei satuks. Läks nagu läks, pärast käe abil neid turbas sättida oli võimatu ‒ neid ju ei näegi. Minu lemmikud on ikka suuremad seemned, tšilli seemned olid juba väga “korpulentsed”, rääkimata melonist, kui võrrelda basiilikuga. Ja just viimaseid sai turbasse poetatud lausa viis sorti: sidrunbasiilik, kreeka basiilik, ´Large sweet basil´, ´Genovese´ ja vürtsbasiilik ´Dark opal´. Täitsa tore oleks, kui need idaneksid ja suudaksin need ka üles kasvatada ‒ saaksin kohe enda jaoks uurimistöö teha, et mis moodi need sordid siis omavahel ka erinevad? Ja välja selgitada, mis neist siis enda lemmik on ja sellelt siis saada seemneid edaspidiseks kultiveerimiseks! Ega ikka igal aastal ei jõua küll basiiliku katseid teha ja pole ju tarviski? Mul on kahtlus, kas ma üldse suudan basiilikute erisusi märgata? Peamised eeterlikud õlid, metüülchavikool, eugenool ja linalool on ju kõigil samad?
Iseasi, kui just lehed on punased, nagu ühel sordil olen näinud, selge erinevus. Et basiilik sisaldab palju parkaineid, tuleks kuivatada pimedas, sest nende mõjul valguse käes lehed tumenevad. Aive Luigela on basiilikut kiitnud, et ravimtaimena turgutab neere, seedimist, närvisüsteemi, südant, on antiseptiline, ravib külmetushaigusi, köha ja nimekiri veel jätkub. Maitsetaimena ka universaalne ja hea suve korral saab kolm lõikust teha. Aga piisab, kui külvata aprillis, kahjuks kiirustasin.
Kevadet näitab ka see, et keset heinamaad on üles kerkinud võimas mullakuhjatis, märguanne sellest, et mutt on kolinud “ärklikorrusele”, talve veedab ta ju sügavamates ruumides oma vihmaussiladude juures. Aga järgmisel päeval satelliitmullahunnikuid veel ei olnud ‒ ega siis kiirustama ei pea. Läheduses ei ole ka eelmise aasta tegevuse jälgi näha. Paistab, et koloniseerib uusi alasid? Ühe naabriga on meie õued kõrvuti ja vahel on ühel õuel tohutu müttamine käinud, teisel ajal on jälle kõrvalkrundil kaevetööd aset leidnud. Siis see, kelle õuel neid hunnikuid pole, rõõmustab südames, teine võtab reha. Naaber tunnistas, et on kasutanud elektrilist mutipeletajat, kas pean vastusammu astuma? Aga suureks mullatööks pole veel läinud…
EHA NÕMM
