Keskkonnaamet kutsub 22.-24. märtsini osalema rahvusvahelisele veepäevale pühendatud viktoriinil, teatas ameti pressiesindaja.
Kolmapäeval 22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva teadvustamaks vee olulisust ja säästlikku kasutamist. Tänavuse veepäeva teemaks on reovesi, mida maailmas suunatakse üle 80 protsendi tagasi loodusesse ilma, et see oleks eelnevalt puhastatud.
“Maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellele puhas joogivesi on kättesaamatu ja ühtlasi prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab nõudlus puhta vee järele kuni 50 protsenti. Seega on üsna ilmne, et tuleb leida viise, kuidas puhast vett saada ja hoida. Eestis on puhas joogivesi õnneks kõigile kättesaadav, kuid säästlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele, lausus keskkonnaameti veemajanduse koordinaator Elina Leiner.
Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 827 reoveepuhastit, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kehtestatud keskkonnanormidele.
“Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, kuna vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui ka maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks,” selgitas Leiner.
Seitsmest küsimusest koosnev teadmiste kontroll keskendubki just heitveega seotud küsimustele, mis on koostatud Keskkonnaameti veemapi<http://www.keskkonnaamet.ee/veemapp/%20.> põhjal. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna 24. märtsil kell 12.00. Veepäeva viktoriin on leitav siit.<https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScNVwsP1f3Q8qFUUx7HQCqITAzCg-g5oKlPnIFZfwxrJ3ZpKw/viewform?c=0&w=1>
Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks.
Vooremaa
