Eesti Muusikakoolide Liidu konkursi Parim noor instrumentalist 2017 üleriigilisel voorul on saavutanud silmapaistvat edu Jõgeva muusikakooli õpilased – flöödikonkursil pälvis Krislin Sei teise ja Hermiina Prave kolmanda koha. II Liivimaa muusikakoolide keelpillimängijate konkursil saavutas esikoha Kertu Kull.
Keila muusikakoolis peetud vabariiklikul flöödikonkursil tippu jõudnud Jõgeva muusikakooli õpilastest õpib Krislin Sei selle pilli mängimist teist, Hermiina Prave aga kuuendat aastat.
“Tüdrukuid iseloomustab tahe ja oskus tööd teha. Lisaks on neil sünnipärased eeldused muusikat mõista ja selles ennast väljendada. Mõlemal on hea esinemisnärv, mis lubab ka suure pinge ajal oskusi kuulajateni tuua,” rääkis Jõgeva muusikakooli flöödi ja plokkflöödi õpetaja Kersti Varrak.
Üllatuslik teine koht
Krislini ema Krista Sei märkis, et edu flöödikonkursil tuli üllatusena. “Arvestades näiteks Tallinna muusikakoolide ja Rapla muusikakooli kõrget taset, ei uskunud meie ega ka Krislin, et tulla võiks teine koht. Kindlasti sooviks meie pere tänada õpetaja Kersti Varrakut ja klaverisaatjat Sven-Sander Shestakovi. Flöödimängu arendamiseks oleme võimaldanud Krislinile oma flöödi. Olulised on esinemised erinevatel kontsertidel ja suvistes flöödilaagrites. Krislini puhul peab paika ütlus, et kes teeb, see ka jõuab. Ta käib tantsimas Jõgeva muusikakooli tantsuõppe osakonnas, koolis õpib aga viitele.”
Soov muusikuks saada
Hermiina Prave rääkis, et armastuse ja pühendumise muusika ja flöödimängu vastu on ta saanud kaasa kodust. “Suur soov on saada tulevikus heaks muusikuks ja lauljaks. Konkurssidel soovin ikka parim olla. Flöödiga tegelemine meeldib mulle sellepärast, et sellel pillil on kaunis kõla, mängimine on meelt rahustav ja annab hea enesetunde.”
Mitmekülgselt talendikas Hermiina on saavutanud auhinnalisi kohti ka iluvõimlemises. Koolis õpib ta hästi.
Kersi Varrak selgitas, et Jõgeva muusikakooli flöödimängijad läbisid regiooni vooru pääsemiseks koolisisese konkursi, kus osalesid kõik flöödiõpilased alates teisest klassist. Vabariiklikule konkursile sai edasi ligikaudu 50 noort flöödimängijat, kes jagati nelja vanuserühma. Igaüks pidi esitama kaks pala. Kuulda sai erinevate ajastute autorite palu.
Konkursi Parim noor instrumentalist üleriigilises voorus pälvis oma vanuserühmas klaverimängijatest teise koha Jõgeva muusikakooli õpilane Getter Kiissel. Ta hakkas Jõgeva muusikakoolis klaverit õppima kuueaastaselt. “Getter on sihikindel, harjutab väga püüdlikult. Nii tulevad ka head tulemused. Mõistagi peab olema ka väga palju tahtejõudu. Pillimänguoskus ei tule kergelt kätte,” ütles klaveriõpetaja Gerda Heinmaa.
Tulevikumuusik Kertu Kull
Kolmandat aastat Jõgeva muusikakoolis viiulit õppiv Kertu Kull võitis Tartus toimunud II Liivimaa muusikakoolide keelpillimängijate konkursi. Vanuserühmas, kus Kertu osales, võistles kolmkümmend kaheksa last. Olulise võidu tõid Kertule suur töö ja pühendumine.
Alates septembrist osaleb Kertu Kull andekatele lastele mõeldud tulevikumuuusikute arenguprogrammis. See tähendab, et lisaks tavalistele viiulitundidele Jõgeva muusikakoolis käib ta veel koos õpetajaga kord kuus Tartus H. Elleri nimelises muusikakoolis. “Tublid Kertu vanemad toovad teda mõlemasse kooli,” rääkis Jõgeva muusikakooli viiuliõpetaja Svetlana Alp.
“Vanemad motiveerivad teda harjutama. Ainult harjutamine teeb võimalikuks loomuliku ande avaldumise. Kertu on tõesti andekas laps. Ta oskab viiulit laulma panna, oskab mängida säravalt ja nautida laval olemist,” lisas ta.
Ema Tiina Kulli sõnul on Kertule väga väiksest peale meeldinud laulda ja kõikide võimalike ja võimatute asjadega helisid tekitada. “Pillimäng tuleb tal kuidagi loomulikult. Lisaks on tal hea koordinatsioon, muusikaline kuulmine ning hea mälu, mis pilliõppimisele kaasa aitab. Võit Liivimaa muusikakoolide konkursil tekitas Kertus hämmingut ja tõi positiivse üllatuse.”
Tiina Kull märkis, et suguvõsas on veel teisigi viiulimänguhuvilisi. Nii on seda pilli õppinud Kertu tädi.
Kommenteerides õpilaste edu üleriigilistel konkurssidel ütles Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt: “Selleks, et kõik õnnestuks ja ka õpetaja ning õpilane ise tulemusega rahule jääks, on vaja teha väga palju tööd ja lisatunde. Koostöö peab äärmiselt hästi sujuma. Peab olema tugev esinemisnärv, pidamaks pingele vastu. Kõige selle õppimist ja harjutamist alustatakse väga vara, juba siis, kui laps muusikakooli tuleb. Iga laps ei olegi konkursilaps, ja ei peagi olema. Õpilase pere toetus on väga oluline. Ja seda mitte ainult muusikaõpingutes, vaid üldises mõttes. Kui kõik osapooled töötavad ühise eesmärgi nimel, siis on ka õnnestumised garanteeritud.”
Vabariiklikule voorule eelnes esinemine regioonis, kus selgitati välja tublimad.
JAAN LUKAS
