Eelmise aasta viimases kvartalis kasvasid palgad endiselt kiiresti, kuid eri sektorite palkade kasvu tempo veidi ühtlustus.
Üheski majandusharus keskmine palk ei langenud, kuigi näiteks ehituses ning mäetööstuses tuli palgakasv töötajate arvu vähendamise arvel. Brutotunnipalga kasvu ja majanduskasvu kiirenemine aasta lõpus lubab oodata, et ka tänavu kasvavad palgad kiiresti.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta neljandas kvartalis 7 protsenti aastatagusega võrreldes, ulatudes 1182 euroni. Keskmine tunnipalk kasvas samal ajal kiiremini kui kvartal varem: kasv kiirenes 6,1 protsendini võrreldes kolmanda kvartali 5,4protsendise kasvuga.
Suurematest tegevusaladest kasvas palk keskmisest kiiremini töötlevas tööstuses (8,1 protsenti), info ja side tegevusalal (7,3 protsenti) ning riigi prioriteetsetes valdkondades – hariduses (9,5 protsenti) ja tervishoius (7,9 protsenti). Kui info ja side valdkond on kiiret palgakasvu näidanud ka varasemates kvartalites, siis töötleva tööstuse palgakasvu taga on paranev konjunktuur ning lisandväärtuse kasvu kiirenemine. Keskmisest aeglasem oli palgakasv kaubanduses (3,5 protsenti) ning ehituses (1,1 protsenti). Kuigi ehitussektor on madalseisus, võimaldas töötajate arvu ning töötundide vähendamine tõsta keskmist töötasu.
Töötleva tööstuse palgaarengud näitavad, et viimaste aastatel ettevõtete kasumite arvel väga kiiresti kasvanud palkadel ei ole seni olnud olulist negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele. Majanduskasvu kiirenedes on ettevõtted valmis töötasusid tõstma. Seetõttu võib oodata, et palga ning kasumite arengud ühtlustuvad pigem majanduskasvu kiirenemise, mitte palgakasvu olulise aeglustumise kaudu. Üldine ärikliima paranemine ning hoogustuv riigi investeerimisaktiivsus lubab käesolevaks aastaks oodata mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumist.
ERKI LÕHMUSTE, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
