Maakohtades asuvad suured ja korralikult renoveeritud hooldekodud suletakse ja nende asukad saadetakse igale poole üle riigi laiali, peamiselt linnadesse elama. See tähendab maakohtade inimestele taas töökohtade kaotust. Saaremaal näiteks jääb tööta 140 inimest, kui palju Võisikus, pole teada, aga küllap see arv 70-80 kanti jääb. Kuidas neelab Saaremaa alla 140 lisanduvat töötut? Võisikult minnakse ehk veel Tallinna ja Tartusse…
Üheskoos maal elama harjunud inimesed küüditatakse linnadesse, keskkonda, mis pole neile turvaline. Neist saavad korterielanikud kortermajades, kus enamik kaaskorteriomanikke neid ei mõista ega neist aru ei saa… Kuidas on taolistes oludes võimalik valutult kohaneda?
Hooldekodude patsiendid on need inimesed aastaid olnud ikkagi põhjusega. Kuidas nad nüüd äkki hakkavad oma eluga ise hakkama saama ja muutuvad üleöö stabiilselt tööl käivateks oma tulude ja kuludega toime tulevateks? Äkki on see ikkagi kellegi soovunelm? Kas need julmad katsed ei lõpe mõne aja pärast kodutute arvu ja kuritegevuse suurenemisega? Milline saab olema siia-sinna laialipillutud inimeste elutraagika? Miks me ikkagi peame kiskuma neid juurtega välja nende kodudest ja paiskama sinna, kus neil väidetavalt parem on? Aga kui ei ole?
