2007. aastal Mustvee aukodanikuks valitud endine maavanem Aivar Kokk peab väga oluliseks, et Peipsi äärne piirkond saaks jahi- ja kaubasadama näol arengumootori. Siis söandavad piirkonda investeerida ka ettevõtjad.
Aukodanikuks saamine oli Kokale siiraks üllatuseks. “Olin Mustvee linna päevadel, istusin ja rääkisin inimestega, kui öeldi minu nimi. Olen alati mõelnud, et aukodanikud on vanemad härrad ja prouad, kes on oma elutöö teinud ühes piirkonnas ja pälvinud selle eest teenitud tunnustuse. Aukodaniku tiitel on pannud mulle väga raske koorma õlgadele, pean järgmise paari-kolmekümne aastaga selle tiitli välja teenima ja tõestama,” rääkis ta.
Peipsi tuleb avada
Eesti vaesemad kohalikud omavalitsused on Peipsi ääres. Veel mõni aasta tagasi asus kümnest kõige vaesemast kohalikust omavalitsusest seitse Peipsi just siin. Tõeline fenomen on Kasepää, kus pole laenukoormust, aga seal pole ka suurt tulubaasi. Kui Mustveest minna Tartu või Ida-Virumaa poole, on kõikidel väikestel omavalitsustel omad mured.
“Sadamate variant on üks võimalus piirkonda tutvustada nii Eestis kui ka välismaal.
Norrakad ja ameeriklased imestasid, kuidas on võimalik, et Euroopa suuruselt neljandal järvel ei ole ühtegi reisi- ega kaubasadamat. Aastasadu on kõneldud sellestki, et Läänemeri ja Peipsi järv peaksid olema ühendatud,” rääkis ta.
Sadama teema pole masu ajal päevakorrast maas, alles hiljuti oli Kesk-Peipsi Sadama sihtasutus koos Paides, et kõikidel esindajatel oleks vähem sõita. Kui mais avaneb EASis turismimeede, siis on sihtasutus valmis projekti esitama, kuigi raskusi on, nagu iga projektiga. Juba riigimaa kättesaamisega on tõsised probleemid.
“Peipsi piirkonna omavalitsusjuhid ja ettevõtjad peavad vaatama ringi ja kutsuma endale külla nii Eestist kui ka mujalt pärit külalisi ning näitama neile kauneid paiku. Järve avamine on just see, mida peaks rõhutama ja pakkuma ka oma külalistele. Kui on jahisadamad, leidub ka külastajaid, see toob ka ettevõtlust ehk nii öömaja pakkujaid kui ka toitlustajaid.
Värska oskab ära kasutada üle piiri tulevaid kliente, Mustvee on oma sadamaga perspektiivikam, sest Tartu lähedus annab oma boonuspunkte.”
Uisumaraton tõi tuntust juurde
Et Kokk maavanemaks saades oleks hakanud Peipsi piirkonda eelisarendama, seda eitab ta kategooriliselt. “Tegelikult olid kõik piirkonnad ühesuguse tähelepanuga haaratud, mõni asi oli natuke lihtsam, mõni keerulisem. Kui Põltsamaa poolt tulema hakata, siis alustame Võisiku hooldekodust, seal olid katkised betoonpõrandad, tundus, nagu oleksime keldrikorrusel. Suutsime sinna korralikud vahendid saada. Kui me maja riigile üle andsime, vajanuks see täielikuks kordasaamiseks veel nelja-viit miljonit, siis oleks kõik korras olnud. Teine suur teema oli Põltsamaa piirkonnas gaas, kus kaks ettevõtjat lubasid oma tootmise mujale viia, kui gaasi ei tule. Jõgeva piirkonnas on Painküla tööstuspark, kas sellest asja saab või ei, selgub lähiajal, kõik dokumendid on EASis.”
Nüüd on Peipsi piirkonda kindlasti rohkem märgatud ja eks oma osa on selles ka 2006. aasta talvel esimest korda peetud uisumaratonil. Kuigi Peipsi jää on täpselt selline, nagu ta on, ja paljud ei saa aru, miks see pole sile nagu tavaline järvejää. Osa inimesi mõistsid tänavu kindlasti, miks maraton ära tuli jätta. Paraku ei ole ideaalset talve ega ideaalset jääd. Muidugi saab ka Peipsile teha korraliku sileda jääga uisuraja, aga see nõuab palju raha.
„Maaleht andis uisumaratonile aasta tera tiitli ja kinkis rulluisud. Seega – tuli teha ka rulluisumaraton. Esimene rulluisumaraton peeti 2006. aasta septembri lõpus. Tartu maratoni korraldajad võtsid meie idee järgmisel aastal üle ja tegid endalegi rulluisu-suurürituse. Hiljem on siin-seal rulluisumaratone tekkinud nagu seeni pärast vihma. Tervisespordi pisik on inimestesse süstitud,” tunnistas Kokk.
Aga esimene suurüritus Peipsi ääres oli 2005. aasta augustis peetud kala- ja veefestival, mis samuti on traditsiooniks saanud ja alati rohkelt külastajaid Peipsi äärde toob.
Veel tõi Kokk eelmisel suvel Kasepääle Peipsi äärsete maakondade laulu- ja tantsupeo, mis oli kümme aastat mööda Peipsist üsna kaugeid paiku rännanud. Kuigi ilmaga peolistel ei vedanud, sest rongkäik algas vihmaga, vahepeal oli ilm ilus ja lõpp jäi jälle vihma kätte. “Eks üritusel osalenud oskavad öelda, kui hea või halb mõte see oli,” tõdes ta. Rahvast oli kohal omajagu ning tantsijaid ja lauljaid rekordiliselt palju. “Uudset asja on ikka hea teha, huvi on siis suur. Praeguseks on õnneks kõik takistused ületatud selleks, et Kasepääle ka statsionaarne laululava rajatud saaks. Kahjuks jäi mulluse peo lõpusimman vihma tõttu pidamata.”
Utoopiast tegelikkuseks
Palju asju on Peipsi ääres teoks saanud, mis algul suisa utoopiana on tundunud. Nii oli ka Betaania kogudusele uue palvela rajamisega. Ega keegi algul ei uskunudki, et see teoks saab, kuid 2005. aastal pandi nurgakivi ja 2007. aasta augusti lõpus peeti seal esimene jumalateenistus. “Olid tublid eestvedajad ja alati on hea, kui saad toetada tegemisi, millel on tugevad liidrid ja nad oma mõtete elluviimise nimel ka rabelevad,” tunnistas Kokk.
Mustvee viie kiriku juhiga on endisel maavanemal head suhted ja koostöö on nendega olnud alati väga meeldiv.
“Lootsin, et Mustvee kultuurikeskus saab remonditud veebruaris ehk vabariigi aastapäevaks. Paraku nii ei läinud, kuid varsti algavad sealgi ehitustööd. Usun, et see maja tuleb selline, nagu me läbi mõtlesime ja Jõgevamaa saab fantastilise koha suurürituste pidamiseks. Kahjuks jäävad Põltsamaa ja Jõgeva kultuurikeskus praegu mõnede ürituste jaoks väikeseks. Mustvee kultuurikekus peaks aga mahutama 200 inimest rohkem,” tõdes Kokk.
Riigigümnaasium kui uus võimalus
Aivar Kokk oli julge ja tegi Mustvees ettepaneku praegu linnas tegutsevad kaks kooli – Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasium — ühendada, et linna tekiks üks tugev eestikeelne gümnaasium, sest gümnaasiumiharidus läheb nagunii riigikeelseks.
“Teades, et laste arv väheneb (näiteks aastal 2000 sündis Mustvees kuus last, 2001. aastal 15, 2002. aastal 13 ja 2003. aastal 12, 2004. aastal 17, 2005. aastal 14, 2006. aastal 13, 2007. aastal 12 – toim.) on suur võimalus praegu riigigümnaasium rajada. Mustvee võiks selle ära kasutada, et oleks eestikeelne ja venekeelne põhikool ning riigigümnaasium. Sadama vastas on alles üks riigimaa, see võiks olla ühe korraliku Peipsi gümnaasiumi või progümnaasiumi koht. Ei kao Peipsil paadisõit ja kalapüük, järve ääres kasvavad lapsed võiksid neid kogemusi ja oskusi ka omandada,” lisas ta.
Vene gümnaasiumis oli tema sõnul suhtumine küllalt positiivne. “Kui otsust ei tehta täna-homme, siis paari aasta pärast ei jää Mustveesse ühtegi gümnaasiumi.”
Peipsi piirkond peaks Koka hinnangul olema rohkem avatud, väike ja omavahel kaklev seltskond seda aga avatuna hoida ei suuda. “Mustvee probleemid algavad praegu paljuski sellest, et inimesed omavahel ei lävi ja jätavad probleemid suhtlustasandil lahendamata,” tunnistas ta.
Kuidas suur kala väikesest jääaugust välja toodi
Isiklik suhe Peipsi järvega tekkis Kokal siis, kui ta ostis laeva. Et oma alusega Peipsile minna, tuli tal ka kaptenipaberid teha. “Võin küll ise laeva juhtida, aga kahel viimasel aastal pole selleks aega olnud,” rääkis Kokk.
Mõned korrad on ta talvel koos Eestis resideerivate erinevate riikide suursaadikutega ka Peipsil kalal käinud, kuid ühelgi korral pole ta kala saanud.
“Meil oli üks suur koha, mille panime vette ja sellest tehti oma paarkümmend pilti. Poolel teel järvelt tagasi arutlesid õnnelikud kalamehed, et huvitav, kuidas see suur kala jääaugust läbi mahtus, sest koha oli tunduvalt kopsakam kui jäässe raiutud auk. Tegelikult kinkisid selle kala meile kõrval tegutsenud kalamehed, sest neil hakkas meist lihtsalt kahju. Nii sünnivadki kalamehejutud,” tõdes ta.
Ulatas oma toetava käe
MATI KEPP, Mustvee linnapea
Aivar Kokk ulatas maavanemana Peipsi piirkonnale ja konkreetselt Mustvee linnale oma toetava käe, et siinseid arenguid järele aidata. Ta toetas linna reaalselt mitmete projektide puhul. Tema sõna maksis ja Mustvee sai edasi minna. Aivar Kokk on kaasa aidanud ka Mustvee hariduselu edendamisele. Tal on teened näiteks selles, et KOIT-kavast eraldati 3,9 miljonit krooni Euroopa Liidu raha Mustvee Gümnaasiumi renoveerimiseks.
Avatud väga erinevatele koostöövormidele
PAUL GILL, Betaania koguduse pastor, Mustvee linnavalitsuse liige
Maavanemana oli tema fookuses Mustvee linn kui üks kolmest maakonna linnast. Eelnevad maavanemad ei fokuseerinud linnasid nii tasakaalustatult, nemad pöörasid enamasti tähelepanu Põltsamaale ja Jõgevale.
Aivar Kokk on avatud väga erinevatele koostöövormidele ja koos tegutsemine on olnud meeldiv. </p>
Hindas ja väärtustas Mustvee inimesi
MINNI TARUM, SA Mustvee Tervis juhataja
Aivar Kokk tõi Mustvee n-ö kaardile, varem oli meie kodulinn justkui mitte keegi. Ta hindas ja väärtustas Mustvee inimesi, seda oli igal sammul näha.
Valmisolek tulla ja lugeda jumalateenistusel piiblit
EENOK HAAMER, EELK Mustvee koguduse õpetaja
Aivar Kokk püüdis Mustveed võrdväärsena kahe teise Jõgevamaa linna kõrvale tõsta. Olen rohkem kui pool oma elust Mustvees elanud ja tean, milline on varem olnud suhtumine Mustvee linna – meie kodulinn on olnud üpris tähtsusetu. Tundsime, et Mustvee on nüüd ka midagi väärt. Algul väikesena näivad asjad hakkasid muutma elu linnas.
Aivar Kokk tuli Mustvee kirikusse ja luges ühel kolmekuningapäeva jumalateenistusel ka piiblit. Just valmisolek tulla on tema puhul oluline.
Aitab kaasa, et Mustvee areneks
JAAN RAHUKÜLA, Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor, Mustvee linnavolikogu esimees
Endine maavanem Aivar Kokk on Mustvee heaks väga palju ära teinud. Ta on kaasa aidanud sellele, et Mustvee areneks.
Uisumaraton – Euroopas tuntud ettevõtmine
FJODOR MASPANOV, ajalehe Peipsirannik toimetaja
Aivar Kokk on pööranud palju tähelepanu Peipsi järvele ja Peipsimaa probleemidele. Ta on toonud Peipsi äärde väga palju erinevaid inimesi – võtame kala- ja veefestivali, uisumaratoni, rulluisumaratoni. Kusjuures uisumaraton pole enam maakonna ega ka Eesti tähtsündmus, vaid lausa Euroopas tuntud ettevõtmine. Nüüd teatakse ka mujal Peipsimaast ja Peipsi järvest rohkem.
iii
HELVE LAASIK
