Jõgeva linna elanike arv on 20 võrra suurenemas, sest põhjaliku ümberkorralduste projekti raames tagab aktsiaselts Hoolekandeteenused siin elamisvõimaluse paarikümnele psüühilise erivajadusega inimesele, kes seni on elanud Võisiku ja Vägeva kodudes. Kohalikud elanikud aga ei taha sellest kuuldagi, sest nad kardavad oma turvalisuse pärast.
Klientidele turvalise arendava ja huvitava elukeskkonna loomisega tegelevate tegevusterapeutide tööle saamiseks korraldatakse konkurss.
Hoolekandeteenuste teenustedirektor Liina Lanno sõnul kolivad Jõgeva linna 15 inimest praegusest Vägeva Kodust ja viis inimest Võisikult. “Neljal Võisikult kolival inimesel on sugulased Jõgeval või selle ümbruses, viies on ühe koliva inimese elukaaslane. Kõik inimesed, kes Jõgevale elama kolivad, saavad oma eluga üsna iseseisvalt hakkama ning vajavad igapäevaselt vaid veidi tegevusjuhendajate abi ja toetust. Nad kõik on võimelised osalema oma võimete kohaselt tööturul, valmistama juhendaja abil ise süüa ja ka oma rahaasjad korras hoidma. Uueks põnevaks väljakutseks iseseisvamas elus saab kindlasti olema võimalus, mida neil varem polnud ‒ ise, ilma asutusest transporti küsimata, linnas avalikke teenuseid tarbida, arsti juures käia, poest endale vajalikku söögikraami osta, raamatukogu külastada.”
Inimesed tuuakse linnadesse
Lanno märkis, et AS Hoolekandeteenused soovib ümber kujundada kuus praegu tegutsevat kodu, mis asuvad Sõmeral, Võisikul, Erastveres, Koluveres, Imastus ja Toris. “Me teeme seda koos partneritega, kelleks on Lõuna-Eesti Hooldekeskus, sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hoolduskeskus ja Lihula vallavalitsus.
“Rajame uusi kodusid väga erinevatesse kohtadesse üle kogu Eesti ‒ suurtesse linnadesse Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, väiksematesse kohtadesse nagu Maardu, Rapla, Keila, aga ka päris väikestesse kohtadesse nagu Märjamaa ‒ kokku kahekümnesse paika. Tahame, et inimestel oleks võimalik pöörduda tagasi sinna kust nad pärit on, oma kodule ja perele lähemale.
Tegemist on Eesti mastaapseima sotsiaalprojektiga , mille eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1400 kvaliteetset ja nüüdisaegset teenuskohta, millest 1200 peavad asendama praegustes suurtes hooldekodudes asuvaid ööpäevaringseid teenuskohti.”
“Jõgeva linna loodavate teenusekohtade osas oleme praeguse linnavalitsusega aru pidanud. Linnavalitsusele tutvustasime kuu aega tagasi juba konkreetseid plaane: nii seda kus teenuseüksused asuma hakkavad kui ka seda, kuidas töö ja igapäevaelu neis välja nägema hakkab. Jõudsime ühise arusaamani, et need 20 teenusekohta on linnale vajalikud. Lisaks sellele, et nii saavad erivajadusega inimesed toetust ja abi oma kodu lähedal, lisab see linna ka mõned töökohad,” ütles Liina Lanno.
Kolimine algab suvel
“Kümnele inimesele on meil tänaseks Jõgeval vajalik kinnisvara olemas. Kolm inimest asuvad elama korterisse, kuus eramusse. Peagi on kavas alustada nii korteri kui ka eramu remonttöödega, et suve hakul saaks inimesed juba sisse kolida ning uut ja huvitavat elu alustada. Oluline, et elamispind asuks esimesel või teisel korrusel ja oleks keskküttega,” rääkis Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd.
Võisiku kodu juht Terje Teder ütles, et kõigil Jõgevale kolivatel klientidel on olemas vajalikud oskused oma igapäevaeluga töötajate toel toime tulla. “Praegu valmistame neid inimesi igati ette uude elukohta ja teenusele liikumiseks. Võisiku Kodu elanikud õpivad söögivalmistamist, osalevad MTÜ Heaolu ja Taastumise Kooli poolt pakutaval rehabilitatsiooniteenusel DUO tugigrupis. Selles grupis õpetataksegi just ise oma eluga hakkamasaamist. Samuti käime uute elukohtadega tutvumas, vaatame ümbruskonnas ringi, kus miski asub. Vägeva kliendid on harjunud juba aastaid Jõgevale poodi, arsti juurde ja juuksurisse käima või siia muul põhjusel tulema,” rääkis Teder.
“Oluline on seegi, et kõigil Jõgevale kolijatel on olemas töökogemus. Üsna mitu inimest on töötanud avatud tööturul, teised on osalenud kaitstud või toetatud tööl. Loodame väga, et peale elamise sisseseadmist leiame kõigile uutele linnaelanikele ka töökohad Jõgeval. Siit üleskutse tööandjatele: kui teil on vaja töötegijaid, kes oleksid paindlikud ja lojaalsed, siis meie inimesed on just sellised ning väga tublid töötegijad. Töökogemust on neil töötamiseks haljastuses, aianduses, koristamisel, köögi abitöödel, käsitööesemete valmistamisel (telgedel vaipade kudumisel). Kindlasti tulevad nad toime muudegi lihtsamate töödega,” märkis Teder.
“Linnakeskkonda kolimine ei ole meie kodu elanikele sugugi esimene kord. Eelmisel aastal kolis Võisiku Kodust kogukonnas elamise teenusele 17 inimest. Kõik nad on oma uute elukohtadega Pärnus, Tartus ja Tallinnas kohanenud. Enamik on leidnud töökohad avatud tööturul, osad töötavad pikaajalise kaitstud töö teenuse kaudu. 2017. aastal on kolinud kaheksa inimest: Tallinnasse ja Viljandisse. Et need kolimised on veel küllalt värsked, Tallinnasse koliti jaanuaris ja Viljandisse vaid nädalapäevad tagasi, siis nendel kõigil veel töökohti ei ole, kuid tööotsimisega tegeldakse aktiivselt töötukassa abi kasutades,” kinnitas ta.
Liina Lanno lisas, et need Võisiku ja Vägeva kodu elanikud, kes suve hakul Jõgevale uued kodud saavad, avaldasid ise soovi just siia elama asuda. “Tegelikult on nad seda juba pikisilmi oodanud ja oleme täna elevil, et seda lõpuks pakkuda saame.”
Vooremaale teadaolevalt on Hoolekandeteenused ostnud klientidele elamiseks maja Jõgeva linnas aadressil Allika tänav 5. Majale on küll kinnitatud number Allika 12. Internetist võib leida vastava maja müügikuulutuse, mis on praegu kehtetu. Niisiis ostu-müügitehing on toimunud.
Kohalikele ei selgitata midagi
Sirje Projektbüroo projektijuht Urmas Vasemägi meenutas, et 2015. aasta 8. mail toimus Jõgeva linnas arutelu Hoolekandeteenuste kavatsuse osas ehitada majad Jõgeva linnas Kuuse tänav 2, 4, 6 ja 8 kinnistutel Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar vahetus naabruses. Linnaelanikud olid planeeringu algatamise vastu ja otsustati nimetatud elumaju mitte rajada.
Iseenesest tervitab Urmas Vasemägi hoolekandeteenuste pakkumist Jõgeval, kuid leiab, et selleks on tarvis põhjalikku koostööd omavalitsuse ja linnaelanikega.“Psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekandeteenuse osutamine väikeelamutega hoonestatud alal on jätkuvalt vastuvõetamatu. Väikeelamute piirkonda on inimesed oma kodud rajanud eelkõige seetõttu, et neil oleks mingi privaatsus ja turvaline elukeskkond.”
Urmas Vasemägi teab Allika tänav 5 asuvat maja ka oma töö tõttu. “Hoonele on väljastatud ehitusluba üksikelamu rekonstrueerimiseks 2012. aasta 28. juunil. Sel majal on puudusi erivajadustega inimestele hoolekandeteenuste osutamiseks. 600 m2 kinnistu on väiksevõitu, kinnistu piir kattub hoone tänavapoolse välisseinaga, trepp ja kindlasti ka vajalik kaldtee jäävad tänava maa-alale. Olles tuttav hoone plaanilahendustega tean, et magamistoad paiknevad teisel korrusel, kuhu näiteks ratastooliga invaliid ei pääse. Hoones puudub ventilatsioon ning küttekulud on liiga suured,” lisas ta.
Hoolekandeteenused ei pidanud maja aadressi avalikustamist tulevaste elanike privaatust arvestades vajalikuks.
Terje Teder toonitas, et Hoolekandeteenuste kliendid on üsna samasugused naabrid, kui neid igas majas ja igal tänaval võib kohata. “Me ei saa garanteerida, et keegi ei keera muusikat liiga valjuks, ei lase ust kõva pauguga kinni või ei kõnni koridoris liiga raske sammuga. Püüame anda endast parima, et naabritega oleksid suhted head ja sõbralikud. Ja loodame vastu, et ka meie naabrid saavad olema toredad ja mõistavad: ei keeraks muusikat liiga valjuks ega laseks ust liiga kõva pauguga kinni. Ka meie loodame, et meil oleks Jõgeval turvaline elukeskkond ning keegi ega miski meid ei ohustaks. Seega on meil kõigi teiste linnaelanikega üsna sarnased soovid ning oleme ka muus osas kõigile teistele oma rõõmude ja muredega üsna sarnased.”
Tegevusjuhendajaks läbi avalikku konkursi
Liina Lanno märkis, et Jõgeval asuvas kahes üksuses hakkab töötama kuus tegevusjuhendajat: osad päevase, osad õhtuse ja nädalavahetuse tööajaga. “Tegevusjuhendajate ülesandeks on olla üksuse elanikele abiks, aidata neil sisse elada, toimetada igapäevaseid toimetusi nii kodus kui kodunt väljas ning kindlasti ka abistada neid tööotsingutel. Tegevusjuhendajad on kogukonnas elamise üksuste elanikele ka vaimseks toeks, sest nii nagu paljudele teistele, meeldib ka meie elanikele arutleda maailma asjade üle ning oma muresid ja rõõme kellegagi jagada. Tegevusjuhendajate kohtadele kuulutame välja avaliku konkursi, kus võrdsetel alustel saavad kandideerida nii meie praegused töötajad kui sotsiaaltööst huvitatud inimesed Jõgeva linnast. Väärtustame kõrgelt inimese ellusuhtumist, meie ettevõtte väärtustega ühtivaid isiklikke väärtushinnanguid ning siirast soovi teisi inimesi abistada. Nendest kriteeriumidest lähtuvalt langetame valikuid uusi töötajaid värvates. Täpsemalt saab tööle kandideerimise tingimuste kohta lugeda järgmisel nädalal ilmuvatest töökuulutustest.”
Lanno selgitas, et elamispindadel, mida Hoolekandeteenused muretsenud erinevatesse Eesti paikadesse, ei hakka tööle erihoolekandeasutus. “Nendes korterites hakkavad elama inimesed, kellel on psüühiline erivajadus. Selles ei ole midagi erilist, sest Eestis elab sotsiaalkindlustusameti statistika järgi 2016. aasta lõpu seisuga 55 199 inimest, kellel on diagnoositud psüühikahäire või vaimupuue. Neist 5531 vajab erihoolekandeteenust, 2594 vajab kodust toetavat erihoolekandeteenust, 2937 elab ööpäevaringselt hooldekodudes,” ütles ta.
Jõgeva linnapea Raivo Meitus märkis, et Hoolekandeteenused on oma tegevustest ja plaanidest linnavalistust juba paar aastat teavitanud, püüdnud pidada läbirääkimisi ja teha koostööd. “Oli periood, kus koostöö ei õnnestunud, kuid nüüd, kus AS Hoolekandeteenuse kliendid hakkavad Jõgeva linnas elama õige varsti, tuleb meil kõigil selle teadmisega leppida ja peame leidma võimalusi koostöö arendamiseks, et minna edasi koostööd tehes.
Püüame olla ise positiivsed ja sellise suhtumisega saame me kõik aidata kaasa sellele, et need inimesed, kes linna kolivad, tunneksid ennast Jõgeval turvaliselt, vajalikena ja kogukonna liikmetena, mida toetab kogukondlik/ühiskondlik tugisüsteem,”
Kokkusobimine vajaks hindamist
“See on ka sotsiaalne küsimus, kuidas ühitada erinevad huvid – linnaelu ja hoolekandeasutus. Minu arvates peaks siinjuures kaasama ka psühhiaatreid ja kogukonna esindajaid. Et edaspidi saab olema tegemist peresarnase elukorraldusega, siis on oluline hinnata, kuidas need inimesed koos elama sobituvad ja kuidas sobivad majandama, kuidas enda eest hoolitsema ja töötama. Tegevusjuhendajad saavad siin aidata, neid peaks olema tööl piisaval arvul. Aga ööpäevaringset teenust, mida vajavad erinevate hooldusvajadustega inimesed, arvan et Jõgeval pakkuda ei ole võimalik. Üldiselt arvan, et erivajadustega inimeste elamine tihedalt asustatud linnakeskkonnas mõjub nendele nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt kurnavalt,” arutles Jõgeva linnavolikogu liige Mai Treial.
Treial peab vajalikuks rakendada tööle vaimse tervise spetsialiste ja sotsiaaltöötajaid, üks-ühele tugiisikuid, et “maandumine” oleks pehmem. Miljöö vahetus ja turvalisuse tunne, nendel inimestel, kes on aastaid või aastakümneid elanud suures hoolekandeasutuses, avaldub erineva kohanemisraskusega. Kindlasti oskavad spetsialistid veelgi lahendeid pakkuda.
Ka linnaruumi haljastuse ‒ eriti rohealade, puhkekohtade, lõõgastavate tegevuste, stressi maandavate kohtade laiendamine ja uute rajamine peab sel juhul tulema tõsiselt kõne alla.”
JAAN LUKAS
