Selleks, et unustusehõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua, on RMK algatanud ulatusliku pärandkultuuri objektide inventeerimise, mille raames kaardistatakse tänavu Puurmani ja Tabivere valla objektid.
Pärandkultuur on osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuri inventuuri algataja Lembitu Tarang ütles Tartus peetud konverentsil “Pärandkultuur metsas – väärtustamata väärtused II”, et kultuuri kohta meeldib talle kõige enam Hando Runneli definitsioon – kultuur on inimese olemise, tegutsemise ja käitumise viis, mis tal oma kodus on. “Seega elamisviis ja eelmiste põlvkondade poolt meie ajani säilinud elamisviisi ehk elukultuuri märgid ongi siis pärandkultuuri märgid. On need siis kiviaiad, põlised metsateed juba kadunud külade vahel, soosillad, lubjapõletusahjud, vanad talukohad, veskid, koolmekohad, ka vahtkondade nimed Eesti metsades, mida on olnud kokku paari-kolme tuhande ringis,” tõdes ta.
Üllatavad leiud – vana mõisaase ja raudteesiht
Tabivere vallas pärandkultuuri inventeeriv Armin Pumper rääkis, et koolitus algas tänavu jaanuaris.
“Tegelikult pidi RMK tänavu inventeerima Tartu ja Põlva maakonnas, kuid RMKs pärandkultuuri inventeerimist korraldav ja koordineeriv Vaike Pommer lisas ka Tartumaaga piirnevad vallad Jõgevamaalt ehk siis Tabivere ja Puurmani.”
Pumper korjab aprillis veel andmeid valla kodu-uurimisseltsidelt, vallaametnikelt ja teistelt. Ettevalmistavad tööd peavad tema sõnul aprillis lõppema. Järgneb välikoolitus ning seejärel algab objektide fotografeerimine, koordinaatide määramine ning inimeste küsitlemine. Töö peab tehtud saama augusti lõpuks. “Seejärel materjal digitaliseeritakse ja ilmub raamat,” lisas ta.
Pärandkultuuri objektideks on üle Eesti endised metsavahikordonid. Metsavahiametit meil enam pole, osades endistes kordonites elavad inimesed sees.
Kirja lähevad kõrtsid, hobupostijaamad, vesiveskid, tuuleveskid, ka tuntud inimeste sünni- ja elukohad. Veel otsivad inventeerijad endisi talveteid, jälgi kitsarööpmelisest raudteest, eriliste võõrpuuliikide salusid.
Kahju on sellest, et vanemad inimesed, kes veel mäletaksid olulisi asju, lähevad järjest manalateele. “Sellel talvel on näiteks Tabivere vallas surnud kaks minu eakat tuttavat, keda plaanisin kindlasti küsitleda. Maarja-Magdaleena kihelkonnas nägi hiljuti trükivalgust raamat koolidest kihelkonnas läbi nelja sajandi. Seal on väga huvitavaid andmeid, kavatsen need kõik üle vaadata. Meil on veel endine telliskivivabrik, savitööstus, potitööstus, lubjakiviahjud, tõrva põletamise kohad.”
Puurmani vallas inventeerib pärandkultuuri Erki Uustalu. Tema sõnul saab aprilli lõpuks tehtud alade eelvalik, seejärel algavad maist-juunist välitööd. Praegu on võimalikke objekte kirjas umbes 160, neid lisandub järjest, kõigist ehk küll kirjet ei tule, aga saja piiri peaks arv küll ületama. “Valdav osa on vanad taluasemed, metsavahikohad, lubjaahjud, veskid, kõrtsid.” Üllatav leid oli Uustalu jaoks Kuruksel 17. sajandil asunud mõis, mis on viimati märgitud 1688. aasta kaardil. “Paraku pole selle mõisa täpset asukohta ilmselt enam võimalik kindlaks teha. Teine huvitav objekt on Saduküla mõisa kunagine Maarja karjamõis (hiljem Miku talu). Kuuldes kohalike elanike käest, et karjamõisa praegune omanik lammutab varemeid, käisin kohal ja tegin fotod praegu veel püsti olevatest seintest. Huvipakkuv on ka fakt, et Vabadussõja ajal rajati metsaveoraudtee Painkülast Laasmeni, mille sirget sihti Laasmest Tammikuni kutsuvad jahimehed siiamaani raudteesihiks,” rääkis Uustalu.
Inventeerijaks kohalik inimene
RMK metsahaldusosakonna planeeringute spetsialist, pärandkultuuri inventeerimist juhendav ja koordineeriv Vaike Pommer tõdes, et praegust tööturu olukorda arvestades, kus kõik organisatsioonid, sealhulgas ka RMK toimivad minimaalsete koosseisudega, on igasuguste projektide läbiviimine väga keeruline, sest puuduvad taustajõud. “Alustasime, kui RMK-s oli konsultatsiooni osakond, ja pidasime normaalseks koormuseks jõuda korraldada ja ohjata inventuuri aastas kahes maakonnas,” märkis ta.
Inventuur on Pommeri sõnul väga töömahukas tegevus ja seda just uute ja väga erinevate inimeste ühisele eesmärgile motiveerimise poolest. “Iga valda inventeerib vähemalt üks inimene, kes vajab õpetamist, julgustamist ja toetamist. Ja endiselt eelistame me leida selle inimese kohalike hulgast.”
Metoodika ja inventuuri põhimõtted tema sõnul maakonniti ei muutu ja postulaat on ikka, et metsandusliku pärandkultuuri inventuur on oluline viia süsteemselt, kindlale metoodikale tuginedes koolitatud kohalike inventeerijate poolt läbi, sõltumata maa- või metsaomandist.
Metoodikas on Pommeri kinnitusel praegu kirjeldatud 151 erinevat objekti tüüpi ja iga maakond lisab uusi.
Kui kellelgi on teada huvitavaid objekte, siis teatamise võimalused on loodud nii RMK www.rmk.ee kui Eesti Metsaseltsi www.metsaselts.ee kodulehel. Tabivere valla inventeerija kontaktandmed on armin.pumper@mail.ee ja telefon 517 8425 ning Puurmani valla inventeerija meiliaadress pikifer1@gmail.com ja telefon 567 91812.
iii
HELVE LAASIK
Pärandkultuuri inventuur
*Pärandkultuuri inventuur on lõppenud kaheksas maakonnas
*2006 inventeeriti Lääne- ja Raplamaa
*2007 Harju- ja Järvamaa
*2008 kujunes Euroopa fondidest rahahankimise aastaks ja see ka õnnestus, mõlemad esitatud projektitaotlused rahastati
*2009 inventeeriti Valga- ja Võrumaa ning Virumaa, tööd tehti nelja maakonna ja 52 inventeerijaga
*2010 toimub inventuur kuues maakonnas ja ligi 70 inimesega
Allikas: RMK
