Elmet Veskimäe, tormalane:
Natuke kartulit ning muud köögi- ja aedvilja on kasvama pandud. Viljapuid ja põõsaid pole mul enam vaja istutada — need hakkavad juba saaki andma. Minu põlvkonnale oli tavaline, et käisime kooliga metsa istutamas. Mul on ka endal väike metsatukk, mille istutas omal ajal vanaisa. Aiasaadusi pole ma kunagi ostnud: kui elad maal, siis on nagu häbi minna sellist kraami poest ostma.
Malle Aus, taluperenaine Luualt: Teravili on juba maas, kartul ja muu ootab soojemat aega. Ka lillekesed ootavad kasvumajas, kuni külmalaine mööda läheb. Kevadel on talunikul kogu aeg midagi kasvama panna ning käed mullast karedad. Majaümbrusele on vaja ka iluravi teha, käisingi linnas muruseemet ostmas.
Grigori Lopatkin, aknapaigaldaja Jõgevalt: Olen linnapoiss, kuid ei põlga ka maatööd ja käin tädil abiks. Tema küll istutab, minule jääb töö, kus jõudu vaja läheb. Suurem istutamine oli mul mõni kevad tagasi, kui käisin Jõgeva noortekeskusega kahepäevastel talgutel metsa istutamas.
Liia Linkiene, jõgevalane: Juba mitu aastat ütlen: istutamisest ja siblimisest on küllalt, tuleval aastal ei pane enam midagi kasvama, kuid nagu uus kevad käes, alustan jälle. Kasvuhoones on paprikad, tomatid, lilletaimed. Välja pole julgenud veel midagi istutada — oleme praegu nagu külmaaugus. Poes on kõike saada, aga nendes võib palju keemiat olla. Eelistan mahepõllumajandust, oma aias saan ilma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahenditeta hakkama.
Evald Martjan, pensionär Tapikult: Hernes, peet, porgand ja väheke kaera on kasvama pandud. See, mis ülespoole kasvab, nagu oad ja vili, panen alati maha noore kuu ajal; kartuli ja muud juurikad aga vana kuuga. Kui olin mõnda aega metsavaht, siis jälgisin kuufaase ning istutasin ka puid vanarahva tarkust järgides. Küsitles ARDI KIVIMETS
