Põltsamaa vallas Mällikvere-Alastvere külas Lillemetsa talus elav Enn Libe plaanib rajada oma kodu juurde lemmikloomade matmispaiga.
Ligi poole hektari suurune maalapp tahab küll veel kuivada, ent niipea, kui ilmastik võimaldab, lubab hakkaja ja elus kõigega tegelenud mees matmispaigaks mõeldud maa-ala ära künda, siis veel freesida ning seejärel sinna muru peale külvata.
Kui sellest maalapist väheks jääb, siis on toa taga veelgi ruumi,” lausus Lillemetsa talu peremees. Ülejäänud kunagise talumaa tahab Enn Libe ära müüa. “Mina enam maad harida ei plaani. Pealegi elan üksi ja ega mu jõud sellest nagunii üle ei käiks,” tõdes mees.
Teine matmispaik Eestis
Enn Libe teab, et praegu ainuke lemmikloomade matmispaik Eestis asub Tallinna lähistel Jõelähtmel. See on samuti rajatud ühe talupidaja maale. Paraku napib seal matmiseks juba ruumi. Enn Libe sõnul on ikka oluline vahemaade erinevus, kas sõidutada oma siit ilmast lahkunud lemmikloom Valgast või Võrust Jõelähtmele või leida matmispaik Kesk-Eestis Põltsamaa vallas.
Libe sõnul on olnud juhuseid, kus vanainimene on matnud oma lemmiklooma oma koduaeda. Ent hiljem on järeltulijad majapidamise ära müünud ning nii sattus ka lemmiklooma haud võõrale territooriumile. Ega siis uus pererahvas endist majaomanikku oma maal enam näha ei soovi.
Kirstud valmistab ise
Maksu peremees lemmikloomade matjatelt võtma hakata ei kavatse. “Minu tegevus saab olema annetustepõhine,” lubab Enn Libe. “Panen siia üles annetuskasti. Selle üle, kas inimene teeb kahekroonise, kahesajakroonise või kahe tuhande kroonise annetuse, otsustab juba tema ise.”
Enn Libel on olemas ka kiviraidurist koostööpartner. Nii on igal inimesel võimalik oma kadunud lemmikloomale ka hauaplaat tellida. “Kui inimene mulle oma lemmikloomast pildi annab, siis mina annan selle edasi kiviraidurile. Tema seisab hea selle eest, et hauaplaadil saaks olema looma nimi ja surma kuupäev. Loomade puhul enamasti ju sünnikuupäeva ei teata,” rääkis Libe.
Kirstud lemmikloomade matmiseks meisterdab Libe ise. Kuni kolmekiloseid säilmeid saab matta kirstudes, raskemad lähevad kremeerimisele ja maetakse urniga. Lemmikloomade tuhastamine toimub Väike-Maarjas. Tuhastamise peab korraldama lemmiklooma omanik.
Surnuaia tahab peremees rajada just niisuguse, nagu need mujal Euroopaski on. Matmispaik on edaspidi lihtsalt suur muruga kaetud maa-ala, kus asuvad ridamisi hauaplaadid. Küll mitte püsti nagu inimeste kalmistutel, vaid pikali, et seda ala oleks võimalik muruniitjaga hooldada.
Pingidki lubab Enn Libe kalmistule paigaldada, et inimesel seal võimalik istuda ja oma mõtteid mõelda oleks.
Matmispaiga avab juuni alguses
Suuri hauakive peremees kalmistule siiski paigaldada ei luba. Jõelähtmel asuva kalmistu omanik on selliste hauakividega hädas. Kohe tulevasest matmispaigast teisele poole teed plaanib Enn Libe rajada noorte rallikrossiraja ja tee äärde ehitada tualettruumi. Ka parkla on kavas matmispaiga kõrvale välja ehitada. Lemmikloomade matmispaiga plaanib peremees avada juuni alguses. Tegelikult oli see mõte kavas teoks teha juba möödunud sügisel, kuid siis segas vihm.
“Kui jõudu ja võimalusi jätkub, tahan kalmistule ka kiviaia ümber ehitada,” lubas ta.
iii
TOOMAS REINPÕLD
