Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ning seda nähti päästerõngana tehasetöötajate ebaloomulikult pikkade tööpäevade lühendamisel. Tänapäeva suure mobiilsuse ja kiire elutempoga infoühiskonnas ei ole aga see ligi 200 aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne.
Seetõttu on järjest suurem arv ettevõtteid otsimas ja katsetamas uusi lahendusi ning võimalusi, kuidas muuta igapäevane töökorraldus paindlikumaks. Ka Eesti tööandjad hakkavad tasapisi liikuma kaugtöö võimaldamise ja osalise tööaja katsetamise suunas.
Kuidas kaugtöö võimaldamine ja uus lühema tööpäeva pilootprojekt töötajate rahulolu muudab? Miks ettevõtted ei peaks seesuguseid uuendusi kartma?
Küsimus on, milliseid tulemusi inimesed saavutavad
Elisas on praegu lõppfaasis üle-ettevõtteline projekt, kus kaardistatakse seda, mil määral Elisa töötajad kontorist väljaspool tööülesandeid täidavad ning kuidas seda protsessi efektiivsemaks muuta. Samuti on ühes Elisa esindustest käimas pilootprojekt, mille raames kestab osade töötajate tööpäev vaid neli või kuus tundi, kuid sealjuures on tööülesannete täitmine kontsentreeritud aja jooksul efektiivsemaks muudetud.
Inimeste tööd ei tohiks mõõta ajas, vaid selles, milliseid tulemusi nad saavutada suudavad. Et klienditeenindajate tööpäev on enamasti pikem kui kaheksa tundi ja kliente käib esindustes palju, otsustas Elisa töötajate heaolu parandamiseks katsetada lühema tööpäeva kontseptsiooni. Idee lühemate tööpäevade katsetamiseks tekkis peamiselt esinduste töötajate tagasisidet arvesse võttes. Klientidega suhtlemine on intensiivne töö ja pika tööpäeva lõpuks võib väsimus takistada endast parima andmist. Seetõttu võtsime eesmärgiks võimaldada töötajatele lühemaid tööpäevi, mille jooksul jaksab töötada intensiivsemalt ning tänu sellele jagub energiat ka pere ja hobide jaoks ning usume, et ka klient saab parema teeninduskogemuse. Samuti mängis pilootprojekti kujundamisel suurt rolli see, et noored on üha mobiilsemad ja paljud neist ei otsi enam täistööajaga tööd. Koostöös Goworkabit’iga täheldasime, et otsitakse pigem lühemaid “tööampse” ning miks mitte siis pakkuda neid ka püsivalt.
Lühem tööpäev ei tähenda väiksemat palganumbrit
Nelja või kuuetunnise tööpäeva kontseptsioon tekitab tihti segadust just seetõttu, et kui tööd tehakse vähem aega, kardetakse, et ka palganumber kahaneb. Palka on võimalik teenida sama palju kui täisajaga töötades. Erinevus seisneb selles, et lühema tööaja jooksul panustab inimene ülesannete täitmisse intensiivsemalt ning teeb ära sama hulga tööd või isegi rohkem kui väsinud inimene pika päeva jooksul. Ka töötajad on väga erinevad ning lühem tööpäev ei pruugi sobida kõigile. Uue töökorralduse planeerimisel ning ellu viimisel tuleb arvestada tööülesannete iseloomu, teha erinevaid teste ning analüüsida, kas kaugtöö või lühem tööpäev muudaks töötamise efektiivsemaks ja tõstaks töötajate rahulolu.
Suurem produktiivsus lühema aja jooksul ja kohapaindlikult töötamine on juhtimisväljakutse. Pika tööpäeva jooksul võib tahes-tahtmata ette tulla hetki, kus mõte pole enam sajaprotsendiliselt tööülesannete juures ning naeratus kipub huulil tuhmuma. Kuidas saab juht motiveerida oma töötajaid seesuguselt, et lühema aja jooksul tehtaks ära rohkem tööd? Kaija sõnul on see juhtimisväljakutse ka kõige pädevamale tiimijuhile.
Elisalaste endi käest on saadud tagasisidet, et üks tugevamaid motivatsioonitegureid on huvitav ja mitmekülgne töö. Lühema tööpäeva jooksul on võimalik hoida üleval töö intensiivsust ja põnevust, mis tagab tööülesannete vaheldusrikkuse. Juhi ülesanne on tagada motiveeriv töökeskkond, mitte ainult töökorraldust administreerida. Ka kaugtöö ei ole oma iseloomult ainult töökorralduslik lahendus vaid baseerub usaldusel ja selgel eesmärgistamisel. Kaugtöö võimaldamine ei alga tehniliste lahenduste võimaldamisest vaid juhtimisest. Usaldus on see, mis loob kaugtöö võimaluse.
Rohkem aega pere ja isikliku arengu jaoks
Kiires elutempos unustavad inimesed tihti leida aega iseendale ja puhkamisele. Et lühem tööpäev võib kesta neli kuni kuus tundi, jääb rohkem aega tegeleda asjadega, mis enesearengu jaoks olulised on.
Lühem tööpäev annab parema võimaluse töö ja eraelu tasakaalus hoida ning tegeleda hobidega. Lisaks on töötajal pärast tööaja lõppu küllaldaselt energiat, et veeta kvaliteetaega perekonna ja sõpradega. Eelkõige on seesugune töökorraldus sobilik tudengitele, lapsevanematele või noortele, kes soovivad töökohta, mis tagab suurema vabaduse. Lisaks lühematele tööpäevadele pakuvad ka kaugtöölahendused töötajatele suuremat vabadust valida, millal ning kus oma tööd teha.
Kaugtöö vähendab ajakulu ja ökoloogilist jalajälge
Minu jaoks on kõige olulisemad kaugtöö võimaldamisega kaasnevad kasutegurid aja säästmine ja ettevõtte ökoloogilise jalajälje vähendamine. Kaugtöö võimaldamine võib alguses tähendada ettevõtte jaoks lisakulutusi tehnilise lahenduste näol, kuid need on ühekordsed ja pikemas perspektiivis aitab see organisatsioonil keskkonnasõbralikum olla. Ettevõte saab luua rohkem mittepersonaalseid töökohti, väheneb kontori energiakulu ning muud igapäevakulutused.
Näiteks kodust tööd tehes ei kuluta töötaja aega kontorisse sõitmise peale ja tihti on ka meeleolu kodukontorist töötades ja ise oma aega planeerides parem. Kaugtöö on sobilik inimestele, kes tegelevad loomingulise tööga ning kelle produktiivne tööaeg võib olla erinevalt kontoritöötajatest hoopis südaöösel või keskpäeval. Väga oluline on see, et töötajad tunneksid, et tööandja usaldab neid iseseisvalt tööd tegema.
Personalijuhina rõhutan, et aeg on minu jaoks kõige väärtuslikum ressurss. Inimesed kasutavad ja väärtustavad aega erinevalt. Ühe jaoks on kõige olulisem aeg töiseid väljakutseid vastu võttes ja ennast arendades, teise jaoks on oluline aeg sporti tehes, õppides või lähedastega koos olles. Tööandjana väärtustame oma inimeste aega ning seetõttu panustamegi erinevatele võimalustele, mis aitaksid inimestel kõige olulisemat aega kõige väärtuslikumalt kasutada.
KAIJA TEEMÄGI, Elisa personalijuht
