Nagu mullugi, toetab riik ka tänavu kuue Jõgevamaa kinnismälestise restaureerimist, samas on siinsetele mälestistele eraldatud toetussumma tänavu mõnevõrra kopsakam: 64 873 eurot mulluse 43 580 vastu.
Kinnismälestiste restaureerimistoetusi jagab riik Muinsuskaitseameti vahendusel.
“Ei saa nuriseda,” ütles Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere restaureerimistoetuste jagamise tulemuste kohta. Loomulikult läheks raha alati vaja rohkem, kui antakse, ent riigi võimalustel on ka oma piirid.
Suurim, 25 000 eurone toetus eraldati Uue-Põltsamaa mõisa peahoone restaureerimise eskiisprojekti koostamiseks ja esmasteks avariitöödeks. See kinnismälestis on riikliku restaureerimistoetuse saajate nimistus esmakordselt.
“Uue-Põltsamaa mõisa peahoonet võib julgesti nimetada lihvimata teemandiks,” kinnitas Sille Raidvere. “See arvatavasti 1770. aastatel valminud varaklassitsistlikus stiilis hoone on pikalt tühjana seisnud ja seetõttu räämas ilmega, ent seal on säilinud palju väärtuslikke interjööridetaile, nagu vanad puitnikerdistega uksed ja tahveldised, algsed aknad ja luugid, uhked ahjud, laerosetid, stukkornamendid jne. Seintest võib seal aga maalingute näol üllatusigi välja tulla. Nii et korralikult ära restaureerides saab sellest väga kena hoone.”
“Muinsuskaitseameti eraldatud rahal on väga selge sihtotstarve,” ütles osaühingu OÜ Uue-Põltsamaa Mõis tegevjuht Egle Oja. “See on mõeldud eelkõige mõisa peahoone peegelsaali lae päästmiseks. Praegu on lagi selleks, et see ära ei vajuks ja alla ei kukuks, toestatud ajutiste postidega. Ära korjata saab need siis, kui laetalad on uuesti pingutatud. Selle töö tarvis oleme tellinud insener-tehnilise lahenduse.”
Egle Oja sõnul on plaanis maha võtta ka kooli vajadustest lähtuvalt (1920. aastast oli peahoone kasutusel koolimajana) ehitatud vahesein, mis poolitab peegelsaali peal oleva ruumi. Pole võimatu, et just selle vaheseina raskus ongi kaasa aidanud lae vajumisele. Riigi muinsuskaitsetoetuse abil lastakse koostada ka mõisa peahoone restaureerimise eskiisprojekt.
Egle Oja sõnul on Uue-Põltsamaa mõisa omaniku Raul Lättemägi loodud osaühing mõisas umbes aasta otsa aktiivsemalt toimetanud ning selle ajaga on tehtud näiteks korda vana kaev, saadud kinnistule, kus asuvad peahoone ja teenijatemaja, elektriühendus, püstitatud välilava jne. Eelmisel aastal toimus mõisa juures mitu Põltsamaa linna kultuuri- ja spordielu rikastavat avalikku üritust ning sügisel avati seal koguni väligalerii.
Interjöör akendel
“Väga paljud inimesed on avaldanud soovi mõisa peahoonet seestpoolt näha, aga kuna hoone seisund ei võimalda veel inimesi sinna lasta, siis korraldasime suvel majas fotosessiooni ning panime sügiseks akendele välja fotodest tehtud pannood.”
Egle Oja sõnul paneb mõisa omanik Raul Lättemägi muinsuskaitseameti toetatavatesse tegevustesse otse loomulikult sisse ka oma raha. Oja kinnitas, et Uue-Põltsamaa mõisast ei tule selline hoone, kuhu peale omaniku kellelgi asja pole. Mis sinna täpselt tuleb, ei ole küll veel selge, ent kindlasti saab hoonel olema mingit laadi avalik kasutus. Peegelsaali võiks kasutada pidulikeks sündmusteks, saali kohal olevat ruumi seminarideks, võimatu pole ka kohviku, galerii või raamatukogu rajamine.
“Mõtteid on meil palju, aga eks aeg aita neid paika loksutada,” sõnas Egle Oja.
Lisaks Uue-Põltsamaa mõisale saab tänavu esimest korda riiklikku toetust ka Pajusi mõisa teenijatemaja. Toetus on mõeldud avariitöödeks.
“Teenijatemaja on, jah, riikliku toetuse saajate nimistus esmakordselt, küll aga on selle omanik ‒ OÜ Paalakalda ‒ varem toetust saanud Pajusi mõisakompleksi kuuluva kuivati ja aida kordategemiseks. Esimene on valmis, teine valmimas,” ütles muinsuskaitse vaneminspektor Sille Raidvere. “Teenijatemajaski, mis vahepeal oli kasutusel kaupluse ja elamuna, on tööd kõvasti.”
Kuuest toetatavast Jõgevamaa objektist kolm saavad raha jätkutöödeks.
“Et mälestise ühekorraga kordategemiseks restaureerimistoetusest tavaliselt ei piisa, järgib Muinsuskaitseamet printsiipi, et objektid, kus riigi toel töid alustatud, saaksid raha ka jätkuprojektideks,” sõnas Sille Raidvere.
Tehakse jätkutöid
Jätkutöid hakatakse tänavu tegema Kuremaa mõisa tallis, Saare mõisa aidas ja Luua mõisa kavaleridemajas. Kuremaa mõisa tall kuulub Jõgeva vallale, ent omanik on andnud selle rendile noorte tegusate inimeste loodud MTÜ-le Kuremaa Tall. Restaureerimistoetust ongi hoonele taotlenud rentnik. Tänavune toetus on eraldatud katusekandmiku restaureerimise jätkutöödeks.
“Talli katusel on palju neelukohti. Katusekonstruktsioonid on läbijooksude tõttu kannatada saanud ning tagajärjeks on see, et pennid ei pea, eterniitplaadid liiguvad ja katuse raskus langeb sinna, kuhu ei tohiks. Kui nende probleemidega mitte tegelda, satub kogu katuse säilimine ohtu.”
Kuremaa talli avariitöid toetas Muinsuskaitseamet ka kahel varasemal aastal. Sille Raidvere sõnul on tore see, et hoone on kasutusel ja täidab algset eesmärki: seal peetakse, nagu mõisa ajalgi, hobuseid.
Saare mõisa aida jaoks taotles toetust MTÜ Ürdiparadiis, millesse kuulub ka hoone eraisikust omanik, ning seda eraldati katusekandmiku konserveerimise jätkutöödeks.
“MTÜ Ürdiparadiis sai Saare mõisa aida katuse päästmiseks raha ka 2014. ja 2015. aastal ja nad on objektil arukalt toimetanud,” ütles Sille Raidvere. “Ka Luua mõisa kavaleridemaja eraisikust omanik on hoone kordategemiseks nii enda kui riigi abiga palju ära teinud: restaureerinud aknaid, uuendanud katusekatte, lasknud restaureerida kunstipärase nurgarõdu. Tänavune väike toetussumma aitab paigaldada uuele puitkatusele vihmaveesüsteemid.”
Muinsuskaitseameti toetusel vahetatakse tänavu välja ka Kärde rahumajakese rookatus. Jõgevamaa oluline vaatamisväärsus kuulub Jõgeva vallale ja selle katust tuleb teatud aja tagant ikka uuendada: rookatus lihtsalt ongi suhteliselt lühikese elueaga.
Sille Raidvere tõdes, et muinsuskaitsetoetuste taotlemisaktiivsus on paari viimase aasta jooksul mõnevõrra langenud, ja avaldas arvamust, et selle põhjuseks võib olla mälestiste omanike sissetulekute vähenemine. Muinsuskaitsetoetusi eraldatakse ju ainult neile, kes on valmis hoonete kordategemisse ka ise panustama.
“Me ei tee tõesti kingitusi, vaid eelkõige aitame katta selle osa summast, mille võrra tööd sellepärast kallimaks lähevad, et tegemist on mälestisega,” kinnitas Sille Raidvere.
Tema sõnul leidub meie maakonnas õnneks ka tegusaid omanikke, kes ei pelga endale kuuluvat mälestist üksnes oma rahakoti toel korda tegema asuda. Huvitava tendentsina tõi Raidvere välja selle, et teiste riikide kodanikud, kes vahepeal Eesti kinnismälestiste suhtes ostuhuvi üles näitasid, üritavad nüüd oma tühjalt seisvast ja lagunevast kinnisvarast vabaneda. Ostjateks on enamasti põllumehed, kes rohkem huvitatud mälestiste juurde kuuluvast maast.
“Ent loodetavasti hakkavad nad ka maaga koos ostetud mälestisi jõudumööda korda tegema,” ütles Sille Raidvere.
Muinsuskaitseametilt 2017. aastal kinnismälestiste restaureerimise toetust saavad Jõgevamaa objektid
Saare mõisa tall ‒ 13 000 eurot katusekandmiku konserveerimise jätkutöödeks;
Uue-Põltsamaa mõisa peahoone ‒ 25 000 eurot eskiisprojekti koostamiseks ja esmasteks avariitöödeks;
Kuremaa mõisa tall ‒ 7750 eurot katusekandmiku restaureerimise jätkutöödeks;
Pajusi mõisa teenijatemaja ‒ 15 000 eurot avariitöödeks;
Luua mõisa kavaleridemaja ‒ 1886 eurot vihmaveesüsteemide paigaldamiseks;
Kärde rahumajake ‒ 2237 eurot rookatuse vahetamiseks.
Kokku saavad Jõgevamaa objektid restaureerimistoetust 64 873 eurot. Kogu Eestis toetab Muinsuskaitseamet 84 kinnismälestise restaureerimist ühtekokku 641 197 euroga.
RIINA MÄGI
