Mets on Eesti tähtis loodusvara ja seda tuleb oskuslikult majandada, et selle meeletu raie ei tekitaks korvamatut kahju loodusele ja ökoloogilisele keskkonnale. Praegu on Eestis metsa säästlikuks kasutamiseks riigil veel kõik võimalused olemas.
Enne valitsusse saamist sõdisid võimule pürgivad erakonnad aktsiiside tõusu vastu, kuid võimule upitamiseks olid koalitsioonileppes aktsiisitõusule kahe käega poolt. Siinjuures ei arvestatud, et Eesti on praegugi üks kõrgema aktsiisimääraga liikmesriik Euroopa Liidus.
Maagaas on keskkonnasõbralik kütuseliik ja selle kasutamine säästaks meie metsa. Tänavu langetas Eesti Gaas maagaasi hinda. Odavnev maagaas lõi soodsama võimaluse kasutada maagaasi rohkem elamute kütteks. Transpordiettevõtted said suurema kindluse keskkonda vähemsaastavate maagaasil töötavate liiklusvahendite näiteks autobusside, laevade jt kasutuselevõtuks. Uus valitsus nullis gaasiaktsiisi järsu tõusuga kõik lootused. Plaanitav maagaasi aktsiisimäära tõus toob kaasa toasooja arvete kasvu, elukalliduse tõusu. Arusaamatust tekitab seejuures valitsuse arusaam Eesti majanduspoliitika edendamisest kui võimaldas Eesti riigile kuuluval Eleringil osta maagaasi põhivõrgust enamusosaluse ja samas tõstab jõhkralt gaasiaktsiisi, mille tulemusena gaasi tarbimine kindlasti väheneb ja lõpptarbijal gaasi hind tõuseb. See paneb aga maagaasi kasutavad soojatootjad raskesse olukorda. Aktsiisi tõus lükkab hoo sisse toiduainete hinna tõusule.
Maagaasi suuremal tarbimisel on meil väikeses Eestis võimalus säästa keskkonda, hoida puhtana keskkonda, loodust ja jätta metsa, turvast ja põlevkivi ka järeltulevatele põlvedele – see võimalus on praegu Eesti riigil maagaasi kasutamise näol olemas.
Mets on Eesti suurim rikkus nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsas elutseb üle 20000 liigi elusorganisme, kes kõik vajavad elamiseks metsa kui looduslikku ja ökoloogilist keskkonda. Plaanitav gaasiaktsiisi tõus paneb surve alla Eesti metsa. Juba praegugi paistavad intensiivse metsa raiumise tagajärjel meie metsaalad silma lageraiete tekitatud oksarisu, kännustiku ja võsaga.
Tegelikult on paljukiidetud tuuleenergia küllalt ebastabiilne energiaallikas, mille puhul vaikse ilmaga energia tootmist ei toimu. Aga elektrienergiat on tarbijal vaja olenemata ilmast. Milleks siis niisugust ebastabiilset energiatootmist on vaja veel Eesti maksumaksjal doteerida? Eesti mets vajab kaitset, et säästa puhast loodust ja keskkonda ka järeltulevale põlvkonnale.
JÜRI LAURSON, Tartu Majaomanike Ühingu asutajaliige
