Jõgevamaa gümnaasiumi õpilastel on juba teist aastat võimalik osaleda praktilise suunaga valikainete kursustel, kus on võimalik proovida lastega töötamist. Eelmisel aastal käisid gümnasistid “Karikakra” lasteaias ja tänavu Kiigemetsa koolis.
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasnõustaja ja inimeseõpetuse õpetaja Silja Piiri väljapakutud kursuste ‒ Õpilased lasteaeda ja Haridusliku erivajadusega laste toetamine ja õpetamine ‒ eesmärgiks on pakkuda gümnasistidele praktilisi kogemusi, võimalust ennast tundma õppida ja abi karjääri valikul. Oluline on samuti empaatiavõime toetamine.
Mullu toimunud lasteaiapraktikal osales 31 ja tänavu käib Kiigemetsa koolis üheksa õpilast.
Juhendajateks lasteasutuste töötajad
Mõlemad kursused on üles ehitatud samamoodi ‒ alguses lühike teooriaosa, seejärel individuaalne praktika lasteasutuses, mille käigus täidetakse praktikapäevik, ja pärast seda lõpuseminar, milleks on vaja oma kogemused korralikult läbi mõelda ja sõnastada ning kus noored on saavad õpitut kaaslatega jagada. Teooriaosa on ette valmistanud praktikante vastu võttev lasteasutus. Praktikajuhendajateks on olnud lasteasutuste töötajad.
Lasteaia rühmatundides korraldasid õpilased mänge või olid muud moodi abiks, mõned piirdusid ainult vaatlemisega. Liis Arras, kes lasteaiakursusest osa võttis, tundis ennast laste keskel hästi. Mängis nii tüdrukute kui poistega ja oli praktikaga väga rahul. “Lasteaiaõpetajaks ma siiski ei sobi, väga raske oli oma tähelepanu jagada, neid oli seal ju nii palju. Aga nad olid hästi tragid,ˮ ütles Liis.
Kursuste idee autori ja korraldaja Silja Piiri meelest oli kursusest palju kasu. Et Silja õpetab gümnaasiumis ka inimeseõpetust pani ta tundides tähele, et praktika oli osalejatele lausa kirgastavalt mõjunud. Perekonnaõpetuse tundides olid osalejad justkui staarid oma arvukate näidetega laste käitumisest.
Peamine siiski elukutsevalik
Kursuse peamine rõhk on siiski karjääriõpetusel ja sedaviisi on see kindlasti ennast õigustanud. Kursusel osalenutest neli põhjendasidki oma valikut sellega, et tahavad lasteaiaõpetajateks saada. Kaks lõpetanut ongi nüüdseks seda ala õppima asunud ja üks läks õppima eripedagoogikat. Lasteaiakursuse tagasisidet vaadates jäid kõik õpilased kursusega väga rahule. Kes sai kinnitust, et talle ikka meeldivad lapsed ja see töö. Kes sai teada, et ta ei sobi lasteaiaõpetajaks.
Lasteaed omakorda hindas aktiivsete noorte abi laste mänguaja sisustamisel ja seda, et noored laste igapäevaellu vaheldust tõid. Samuti näidatates noortele inimestele lasteaia igapäevaelu loodavad kasvatajad, et vähemalt see seltskond tulevasi lapsevanemaid hindab edaspidi lasteaia tööd ja panust laste arendamisel enam.
Tänavu on Kiigemetsa kooli praktikarühmas enamik neid, kes ka mullu lasteaias käisid. Aga nüüd on seltskond kindlasti väiksem, seda enam aga teadlikum. Tänavuse kursuse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele haridusliku erivajaduse, Kiigemetsa kooli puhul siis kergema või sügavama intellektipuudega laste õpetamist ja toetamist. Õpilased saavad kaasa lüüa õpetaja või kasvataja abina, õppematerjale valmistades või mõne praktlise töö tegemisel. Praktikandid oma saanud vastavalt oma huvile osaleda nii lihtsustatud õppe klasside, toimetulekuõppe, hooldusõppe ja autistlike laste klasside töös.
Teiste abistamine on enesestmõistetav
Kerle Palmiste, kes käis mullu lasteaias ja tänavu Kiigemetsa koolis, oli mõlema kursusega väga rahul. Teiste aitamise soov on tema jaoks enesestmõistetev. Lasteaiakursusele läks tüdruk huvist, sest tal endal väikesi õdesid-vendi pole. Ja jäi väga rahule. Kiigemetsa kooli kursuse valis ühelt poolt sellepärast, et eelmine meeldis ja teisalt eeldas, et uus kursus õpetab igasuguste inimestega paremini suhtlema.
Õppima ei taha ta siiski minna sotsiaaltööd või kasvatusteadusi, vaid õigusteadust. Seni on ta käinud autistide klassis. Sel päeval oli küll õppetööl ainult üks õpilane. “Pigem oli põnev, kui tugiisik lapsega läbirääkimisi pidas ja töö mõne aja pärast jätkuda võis,ˮ ütles Kerle oma kogemuse kohta.
Kiigemetsa kooli õppealajuhataja Tuijo Küüts kuulis plaanitud lasteaiapraktikast juba mullu. “Et viimasel ajal haridusliku erivajadusega lastest rohkem räägitakse, otsustasimegi oma kooli ka välja pakkuda. Tegime kavad ja põhjalikud ettevalmistused. Et meil on erivajadustega laste kool, siis on sõlmitud praktikantidega ka kofidentsiaalsuslepingud. (Seega ei ole lootustki, et osalenud detailseid muljeid jagaksid – A.K.) Ja nii nad meil käivadki,ˮ rääkis Tuijo Küüts. “Meie õpetajad on praktikantidega väga rahul, nad on nii toredad, noored, ärksad inimesed, sellised hästi hakkajad, hästi julged, uudishimulikud. Me võtame meeleldi gümnasiste vastu ka edaspidi.ˮ
ANDRA KIRNA
