Astu sohu! Sellise üleskutsega kutsub meid sel nädalal ühinema Eestimaa Looduse Fond (ELF). Küünlapäeval 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade päeva.
Ramsari konventsioon on vanim rahvusvaheline looduskaitse kokkulepe, millega on nüüdseks ühinenud 169 riiki 215 miljoni hektariga üle maailma. Eesti liitus leppega 1993. aastal ja praeguseks on 17 märgala meie kaitsealade hulgast nimetatud rahvusvaheliselt tähtsaks. Nendeks on nii sood, jõeluhad, rannaniidud kui madalad mererannikud kokku 304 778 hektaril.
Kui metsi on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid võib oma rolli tõttu võrrelda neerudega. Märgalad on Eestis ühed olulisimad looduskooslused, mis pakuvad meile mitmesuguseid looduse hüvesid ehk ökosüsteemi teenuseid. Teadlikult või teadmatult kasutame me neid teenuseid iga päev. Nende teenuste väärtuste (ja hinna) arvestamine aitab teha märgalade majandamisel kaalutletud otsuseid. Laiemalt jagatakse teenused neljaks: tugiteenused, reguleerivad teenused, varustavad/tarebeteenused teenused ning kultuurilised teenused.
Tugiteenuste hulgas on keskne koht liikide mitmekesisusel ehk elurikkusel. Eestis esinevast 33st märgala elupaigatüübist on kuus Euroopa jaoks esmatähtsad: rannaniidud, karstijärved, rabad, lubjarikkad madalsood, lammimetsad, rabametsad. Kui esialgu oli Ramsari konventsiooni põhirõhk veelindude elupaikade kaitsel, siis nüüdseks on selleks maailma märgalade väärtuste säästlik kasutamine ja kaitsmine tervikuna. Märgalad on mitmete jahiloomade ja -lindude sigimise kohad, märgalasid kaitstes tagame jahiulukite asurkondade taastumise.
Reguleerivatest teenustest on märgaladelväga oluline roll mitmete looduslike protsesside korrastajatena. Näiteks sood mõjutavad globaalset kliimat, sidudes taimede fotosünteesil CO2 ning emiteerides CH4 ja N2O. Looduslikus toimivas soos hoitakse kinni seega suur hulk süsinikku. Kui ala kuivendatakse, siis see süsinik eraldub CO2-na atmosfääri ja mõjutab oluliselt kliimat. Kuivendatud turbaalad on Eestis põlevkivitööstuse järel teiseks kasvuhoonegaaside tekitajaks. Siit tulenebki vajadus hoida looduslikult toimivaid turbaalasid ning taastada kuivendusega rikutud soid.
Märgalad on suured veereservuaarid, mis tagavad jõgede veevoolu ühtluse. Lisaks võtavad luhaniidud vastu kevadised sulaveed ja hoiavad ära üleujutused asulates. Nii on märgalade teiseks oluliseks regulatiivseks teenuseks vee puhastamine ning puhta vee säilitamine ja pakkumine.
Märgalad varustavad meid toidu, ehitusmaterjalide, soojusenergiaga. Olulise tähtsusega ressursiks on soodest saadav turvas, mida kaevandatakse soojuse ja energia tootmiseks ning aianduses kasutamiseks. Energeetikas ja ehitusmaterjalidena on kasutatavad ka märgaladel kasvavad taimed nagu pilliroog ja hundinui. Toiduks kasutatavast märgalade ressursist on tähtsamad kalad ja marjad. Luha- ja rannaniidud on kohalike talunike heina- ja karjamaad, olles maahooldustoetuste tõttu ka elatusallikaks kohalikele ettevõtjatele.
Märgalade kultuurilised ökosüsteemi teenused on seotud inimeste hingeliste ja esteetiliste väärtustega. Väga hinnatud on rabade rahu ja vaikus, märgalade kevadine linnurikkus ning talvised suusa- ja räätsamatkad. Aktiivne puhkus looduses annab võimaluse tegeleda hobidega – näiteks fotograafiaga või loodusvaatlustega. Märgalad sobivad õuesõppeks ja selle kaudu tõuseb keskkonnateadlikkus. Teadlastel on võimalik uurida, kuidas muutub maastik, liikide arvukus ning millised on nende muutuste vahelised seosed.
Kui tulla tagasi alguse üleskutse juurde, siis märgalade päeva raames korraldab Keskkonnaamet 5. veebruaril matka Kaasikjärve raba taastamisalale. Koguneme kell 11 Endla looduskeskuses Toomal. Räägime Eesti märgaladest ning soode taastamisest, matkame kas jalgsi või räätsadega umbes kuus kilomeetrit Kaasikjärve raba taastamisalale. Võimalusel külastame ka Sinilaugast. Taastamistöid tutvustab RMK kaitsekorralduse spetsialist Kaupo Kohv. Matkast osavõtt on tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine. Pange selga ilmale vastavad riided, võtke kaasa soe jook ja astuge sohu! Lisainfo ja registreerimine elo.raspel@keskkonnaamet.ee.
ELO RASPEL, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
