Möödunud nädalal tunnustati 17aastase Hanna-Brita Kaasiku tegevust lausa kahel rindel ‒ ta pälvis Kodutütarde organisatsiooni kõrgeima autasu, hoolsusmärgi, ning valiti Jõgevamaa 2016. aasta lemmiksportlaseks. Sel nädalavahetusel on murdmaasuusatamises Eesti noortekoondisse kuuluv põltsamaalane aga võistlemas oma karjääri esimestel suurtel välisvõistlustel, startides Norras peetavatel Põhjamaade noorte meistrivõistlustel.
Jõgevamaa lemmiksportlase valimise rahvahääletusel kogus Hanna-Brita Kaasik 87 toetushäält ning edestas Eesti U15 vanuseklassi jalgpallikoondisse kuuluvat jõgevalast Daniel Aganitšit üheteistkümne häälega.
Tiitel tuli üllatusena
Käesoleva aasta algul esmakordselt Eesti noortemeistriks tulnud Hanna-Brita Kaasikule tuli maakonna lemmiksportlase tiitel suure üllatusena. “Aitäh kõigile toetajatele,” ütles ta. “Mul on väga hea meel, et Jõgevamaal on nii palju inimesi, kes hoolivad suusatamisest.”
Tütrele osaks saanud poolehoiust oli rõõmsalt üllatunud ka tema ema Rita Kaasik. “Mulle tundub, et eestlased ei taha suusatamisega veel alla anda,” märkis ta. “Eesti rahvas on ju suusarahvas ning see spordiala on meile aastate jooksul andnud väga palju positiivseid emotsioone. Võib-olla on nüüd tekkinud uus lootus, et noored tulevad ja viivad Eesti suusatamise taas tippu.”
Suuskadele kolmeaastaselt
Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali üheteistkümnendas klassis õppiv ning treener Kalju Ojaste juhendamisel harjutav Hanna-Brita Kaasik on suusatreeningutel käinud juba kümmekond aastat, suuskadele sattus ta esmakordselt aga päris väiksena. “Süüdi” on selles loomulikult õdede Kristina ja Katrin Šmiguni edukad stardid käesoleva sajandi alguses.
“Mäletan seda hetke, kui Hanna-Brita kolmeaastasena vaatas telekast Kristina kullavõitu MM-il,” meenutas Rita Kaasik. “Seejärel tahtis ta muidugi ka ise suusatama minna. Isa pani talle toas tillusuusad alla ning tõstis õue. Ei seisnud küll hästi püstigi, aga hakkas minema, ning enam ära tulla ei tahtnud, muudkui laskis ümber maja,” naeris ema.
Põltsamaa lähedal Annikvere külas asuva kodumaja ümber suusatati ka järgnevatel talvedel. “Hanna-Brita mängis naabritüdruk Annikaga Kristinat ja Katrinit,” rääkis Rita Kaasik. “Hanna-Brita oli Annikast kolm aastat noorem, seega oli tema Katrin. Naeravad nüüdki omavahel, et seetõttu ta tänaseks nii kaugele jõudnud ongi, et pidi toona kogu aeg suuremale järgi uhama.”
Trennis Viljandi lähedal
Peretuttavatest suusaentusiastide Indrek Eensalu ja Vaike Nikluse kutsel hakkas Hanna-Brita Kaasik teises klassis õppides ka trennis käima. Et Põltsamaal suusatreeninguid sel ajal ei toimunud, liituti Viljandi lähedal Saarepeedil tegutsenud treeningrühmaga. “Sõitsime Viljandisse kaks korda nädalas,” ütles Hanna-Brita Kaasik. “Suusatamine hakkas meeldima ning nii jäigi.”
Hanna-Brita esimeseks treeneriks oli Elmar Põder, kelle juhendamisel harjutas ta viis aastat. “Tema treeningud olid hästi mängulised,” meenutas Hanna-Brita. “Jooksime ja kõndisime palju väljas, mängisime jalgpalli, pesapalli ja teisi mänge. Sundimist ja hästi ranget korda ei olnud. Niimoodi tulebki lastega alguses käituda, mitte hakata rasket treeningrežiimi taga ajama. Siis jääb ka nende spordihuvi kestma,” teab Hanna-Brita Kaasik, kes Audentese spordigümnaasiumis omandab õppimise ja treenimise kõrval ka abitreeneri kutsekvalifikatsiooni.
“Emana meeldis mulle see, et Elmari jaoks oli tulemustest olulisem laps ise, tähtis oli lapse tervise hoidmine ning tema arenguga arvestamine,” lisas Rita Kaasik.
Eno Vahtra aitab siiani
Viljandis harjutas Hanna-Brita Kaasik ka Jaan Kallaku ning Sigrid Külaotsa juhendamisel, viimane jätkas tema treenerina ka siis, kui 2014. aastal loodi Põltsamaa spordikooli juurde murdmaasuusatamise treeningrühm. Põltsamaal harjutamise ajal aitasid Hanna-Britat nõuannete ja suuskade hooldusega väga palju ka Jõgevamaa tippsuusatajatest vennad Eeri ja Eno Vahtra. Möödunud aasta sügisest Kuningamäe SK ja Põltsamaa Spordikooli noorte suusatajate treenerina tegutsev Eno Vahtra abistab teda ka nüüd.
Põltsamaale murdmaasuusatamise treeningrühma loomise mõtte algatasid kohalike suusahuviliste laste vanemad, üheskoos asutati 2013. aasta lõpus ka MTÜ Kuningamäe Spordiklubi, mille värvides Hanna-Brita Kaasik tänini võistleb.
“Elu läks tänu sellele kergemaks, me ei pidanud enam pidevalt Viljandi vahet edasi-tagasi sõitma,” lausus Hanna-Brita Kaasik. “Päevast säästis see kaks tundi ning ma sain kohe pärast kooli trenni minna.”
Asus õppima Otepääle
Kui Hanna-Brita Kaasik 2015. aastal Põltsamaa ühisgümnaasiumis üheksanda klassi lõpetas, oli käes aeg otsustada. “Meil oli hästi tore klass,” ütles Kaasik. “Koolis toetati sporditegemist, ka treeninglaagritesse pääsemisega probleeme ei olnud. Kui õppimine oli korras, ei olnud mingeid piire ees,” lisas ta.
Põhikooli järel jätkas Hanna-Brita õpinguid Audentese spordigümnaasiumis, kuhu teda oli kutsutud juba ka varem. “Teadsin, et tahan sporti edasi teha,” kinnitas ta. “Tavagümnaasiumi kõrvalt on seda aga raske teha, eriti Põltsamaal, kus pole just Otepääga võrreldes nii häid treeningtingimusi. Kuningamäel on loodud tervisesportlastele väga head sportimisvõimalused ning minagi saan siin ära teha need treeningud, mis ma kodus olles tegema pean, kuid tippujõudmiseks tuleb otsida võimalusi mujalt.”
Spordigümnaasiumisse pääsemisel arvestati põhikooli hindeid ning teha tuli ka sisseastumistestid eesti keeles, matemaatikas ning inglise keeles. “Lisaks hinnetele loevad sissesaamisel loomulikult päris palju ka sportlikud tulemused,” märkis Hanna-Brita Kaasik, kes õpib Otepääl koos ligi viiekümne noore murdmaasuusataja, kahevõistleja, suusahüppaja, laskesuusataja ja jalgratturiga.
“Elame samas hoones, kus on ka õpperuumid,” rääkis ta oma tavalist koolipäeva tutvustades. “Päev algab kolme koolitunniga, millele järgneb treening ja lõunapaus. Seejärel taas kolm tundi õppetööd ning siis lähme uuesti trenni, millele järgnevad õhtusöök ja õhtune vaba aeg.”
Mägesid ei karda
Hanna-Brita Kaasiku sõnul on tal Otepääle õppima asumisega seoses kõige rohkem muutunud just treeningtingimused ning -maht. “Ma ei pea enam selleks kuskile mujale sõitma, et saaksin trenni teha,” lausus Kaasik. “Panen kooli juures rullsuusad alla ja saangi kohe sõitma minna. Tunduvalt on suurenenud ka treeningmaht, väga palju oleme treeneriga töötanud ka tehnika kallal. Nii uisu- kui ka klassikatehnikaga olen Audenteses ikka päris palju vaeva näinud.”
Põltsamaa kandi tasaselt maalt pärit Hanna-Britale Lõuna-Eesti künklikul maastikul sõitmine muret ei valmista. “Ma ei karda laskumisi,” kinnitas ta. “Mägedega harjumine tasaselt maalt tulnule keeruline ei ole, käisin ju ka varem Otepääl või kuskil mujal Lõuna-Eestis treenimas ja võistlemas. Suusavaldamise mõttes tuleb kindlasti kasuks ka see, et käime perega mäesuusakeskustes sõitmas. Oleme käinud Soomes ning möödunud aastal isaga ka Itaalias.”
Meistertreener Kalju Ojaste käe all ideaalsetes tingimustes harjutamine on toonud kaasa arengu, mis on avaldunud ka tema viimase aja tulemustes. “Audenteses olen teinud väga suure arenguhüppe,” märkis Hanna-Brita Kaasik. “Kui ma suudaksin siit nüüd ka edasi minna ning veelgi suurema hüppe teha, siis oleks see super,” lisas ta.
Tähtsaim medal sprindi kuld
“Võidetud medalitest pean hetkel kõige tähtsamaks sprindi kulda, kuid oluline on minu jaoks ka suusavahetusega sõidu pronks, mis tegelikult oleks võinud ka kuld olla. Suusavahetus tookord ebaõnnestus, tulin vahetusalasse esimesena, kuid lahkusin sealt alles neljandana.”
Sel nädalavahetusel on Hanna-Brita Kaasik Eesti noortekoondise koosseisus võistlemas oma karjääri esimestel suurtel välisvõistlustel, tehes kaasa Norras Orkdalis peetavatel Põhjamaade noorte meistrivõistlustel. “Olen siiani vaid Läti meistrivõistlustel sõitnud, aga neid ei saagi ju nagu päris välisvõistlusteks pidada,” muigas Hanna-Brita. “Välisvõistlused annavad kindlasti motivatsiooni ja enesekindlust, eriti kui hästi läheb. Olen endale nendeks võistlusteks mõned eesmärgid seadnud, hea oleks jõuda näiteks viieteistkümne parema hulka, aga eks näis.”
Noortekoondisse kuuluvad Hanna-Brita Kaasiku kõrval ka Ambla kaksikõed Keidy ja Kaidy Kaasiku. Noorte suusavõistlustel teevad kaasa ka Ülenurme tüdruk Hanna Kaasik ning Jõgevamaa paremate suusatajate hulka kuuluvad Tauri Kaasik ning kaksikõed Britta ja Birgit Kasela. “Väga palju segadust sarnastest nimedest õnneks siiski tekkinud ei ole,” ütles Hanna-Brita.
“Eelmisel aastal sõitis samas vanuseklassis ka Hanna-Britt Laursoo ning siis oli võistluste teadustajatel küll päris palju tegemist nende eristamisega, kui nad näiteks juhtusid koos starti minema või lõpetama,” lisas Rita Kaasik. “Hanna-Britale omal ajal nime pannes arvasime, et oleme nii originaalsed ‒ tema nime tuletasime mitmest nimest, Hanna oli näiteks tema vanavanaema nimi. Hiljem aga selgus, et…” jättis Rita Kaasik lause lõpetamata.
Lähedased ja sõbrad toetavad
Murdmaasuusatamine on kallis spordiala, ühel hooajal kulub Hanna-Brita Kaasikul varustusele, laagritele ning võistlustel käimisele umbes 2500 eurot. Suusaliit tippu pürgivaid noorsportlasi väga palju aidata ei suuda, abi tuleb otsida toetajatelt.
“Õnneks on meil väga tugev vanaemadest, vanaisast, onust, tädidest ja nende peredest koosnev lähiring, kes on aidanud Hanna-Brital nii kaugele jõuda,” ütles Rita Kaasik. “Põltsamaa vald ja Jõgevamaa spordiliit Kalju on Hanna-Britat toetanud noore sportlase stipendiumiga, ka sõbrad ning tuttavad põllumehed on abiks olnud.”
Sponsorite otsingul on Hanna-Brita pöördunud ka piirkonna ettevõtete poole. “Kõige kurvem on see, et saadetud kirjadele ei tule enamasti isegi vastust,” märkis Rita Kaasik.
Selle hooaja eel suusaliidult saadud koondise dressil on suusaliidu sponsorite logod, samas oleks seal ruumi ka suusaspordi toetamisest huvitatud kohalikele ettevõtetele. “Olen avatud kõigile Põltsamaa kandi ja Jõgevamaa firmadele,” lausus Hanna-Brita Kaasik.
Ligi poole oma senisest elust on Hanna-Brita olnud aktiivselt tegev Kodutütarde Kamari rühmas, eelmisel nädalal pälvis põltsamaalane oma panuse eest Kodutütarde kõrgeima autasu, hoolsusmärgi. “Kodutütarde hulka sattusin ka tänu suusatamisele,” meenutas ta. “Vaike ja Indrek kutsusid suusavõistlustele, seal osalemiseks pidin aga olema organisatsiooni liige. Kodutütardes oldud kaheksa aasta jooksul olen õppinud palju selliseid asju, mida tavaelus ei oskakski teha, näiteks metsas hakkamasaamist. Natuke üle aasta on mul selles organisatsioonis veel jäänud, olen mõelnud juba ka Kaitseliidus või Naiskodukaitses jätkamisele. See on asi, mis mulle meeldib ja huvi pakub.”
Meeldib kodus kokata
Kui kooli, spordi ja Kodutütarde tegevuse kõrvalt aega üle jääb, meeldib Hanna-Britale aga kokata. “Mulle meeldib valmistada magusaid asju, näiteks erinevaid kooke,” ütles ta.
“Meil ei ole isaga olnud ühtegi sünnipäeva, emadepäeva või isadepäeva, kus laual ei oleks olnud ühtegi Hanna-Brita tehtud kooki,” lisas ema. “Isegi siis, kui ta neil päevadel mõnikord ära on, valmistab ta eelnevalt kasvõi küpsiseid, mille me siis leiame külmkapist. Hanna-Brital on juba väiksest peale olnud n-ö perenaise silm ‒ ta näeb kõike, mis tegemist vajab ‒ ning mitte ainult ei näe, vaid teeb ka kõik need tegemist vajavad asjad ise ära.”
Hanna-Brita Kaasiku elukäik
*Sündinud 1999. aasta 22. juulil
*Lõpetas 2015. aastal Põltsamaa ühisgümnaasiumi IX klassi
*Õpib Audentese Spordigümnaasumi Otepää filiaali XI klassis
*Murdmaasuusatamise Eesti noorte meistrivõistlustel võitnud seitse medalit:
kuldmedal U18 klassikatehnika sprindis 2017
hõbemedal U18 5 km vabatehnikas 2017
hõbemedal U18 10 km klassikatehnika ühisstardis 2016
hõbemedal U14 3 km vabatehnika ühisstardis 2013
pronksmedal U18 6 km klassikatehnikas 2017
pronksmedal U20 10 km suusavahetusega sõidus 2016
pronksmedal U14 3×2 km teatesõidus 2013
*Jõgevamaa 2016. aasta lemmiksportlane
*Isa Magnus, ema Rita, vend Madis
MATI ALEV
