Tere tulemast Mustveesse, külastage meid jälle

Sellist sõnumit võib linna külastaja kohata aastate jooksul pleekinud bänneritel, kui tähistatakse linnapäeva, jaanipäeva või muud tähtsat päeva. Neid väheseid, mida Mustvees üldse tähistatakse. Viimasel ajal on üha enam kuulda isegi, et Mustvee on Peipsi pealinn. Linna kodulehel ja üksikutes Mustvees toimuvat valgustavates artiklites jääb silma plaanitav sadam oma ahvatlevate väljavaadetega, kuuekordne hotell tulevikus terendavate töökohtadega ning supelrand ja ilusad pargid. 

Rand ei vasta ootustele

Nüüd kujutage ette, et olles tutvunud teabega Mustvee linna kohta, saabute ühel päikeselisel suvisel päeval kohale ja leiate end südalinnas kolme maantee ristumiskohal ning otsite pilguga randa, et end suplusega värskendada. Peate tõdema, et see ei vasta kaugeltki teie ootustele. Kiire pilk vasakule ja avastate lõõmava päikese eest varju pakkuva pargi. Suunduksite sinna, kuid olemasoleval paaril istepingil on juba ennast sisse seadnud lõbus seltskond, kes kesvamärjukest rüübates möödujaid ja päevitajaid nõudlikul pilgul hindavad. Pilk paremale annab kinnitust, et sadam on tõesti olemas ning jääb üle veel mitu aastat tagasi planeeritud hotell/spaa ehitusega tutvuda. Kannapealt ümberpöörd ja näete ebaühtlaselt kõrget hekki, mis varjab üht räämas ja võsastunud ala. Aga lihtsam on vist hekki pügada kui ala korda teha, vaatamata sellele, mis sinna kunagi ehitatakse.

Mustveele on ette heidetud aktiivsete, loominguliste ja ettevõtlike inimeste puudumist, see ei vasta tõele, nad on ja on ka ettevõtlus olemas, kuid nende ettevõtete “hingamine” on hingusele mineku äärel, sest mida sa reklaamid oma toitlustust või majutust pakkuvat ettevõtet koos selle meie ainukese ja põhilise väärtuse Peipsi järvega, kui külastaja võib seda järve ainult näha ja sedagi kohati. Supelda saab, läbides eelnevalt kaldamudas vohava roostiku ja põõsastiku kadalipu.

Supelrand ja eelmainitud hotelli/spa tarbeks planeeritud ala tuleb juba käesoleval kevadel ja omavahenditest korda teha, muidugi kui me hoopis šokiturismi arendama ei soovi hakata. 

Elu on seisma jäänud

On üldteada elanike ja kirikute üldarvu suhe Mustvees, mis on Eesti ilmekaim näitaja lõimumisest, mis linnas on ära toimunud ammu enne selle sõna käibeletulekut. Kirikud on ehitatud ja erinevate rahvaste ning usundite vaheline sallivus ja läbikäimine on see, mille eest oleme tänulikud oma eelkäijatele. Nad on teinud ära midagi käegakatsutavat ja inimestevahelistes suhetes tajutavat ja seda kõike ilma Euroopa Liidu struktuurifondide, EAS-i ning kõikvõimalike sotsiaalset abi pakkuvate fondide rahadeta.

Siinkohal sügav kummardus meie esivanematele ja vaatame, mis tänapäeval meil teoksil on. Tänapäeval toimub paigaltammumine, elu oleks nagu seisma jäänud ootuses, et majanduskriis möödub ja raha vabamalt liikuma hakkab ning keegi tuleb ja meie eest meie elu edasi viima hakkab. Jõuluehtedki on linna kuusepuul 2008. aasta jõuludest kuni 2010. aastani kõik aastaajad jõuetus nukruses oodanud, et neid keegi märkab ja midagi ette võtab ehk kuni järgmiste jõulupühadeni maha võtab. Ja milleks – jõuludel on ju visa omadus igal aastal korduda. 

Mustvee 2010. aasta eelarve

Miks nii süngetes toonides? Sest vaadates eelarvet, tundub tulevik tumedavõitu

Mustvee linna planeeritavaid tulusid ja kulusid näitab tänaseks kinnitatud 2010. aasta linnaeelarve, milles on linnapea teinud pärast volikogupoolset survet mõningad kärped  linnavalitsuse ja allasutuste töötajate palkades, kuid üldpilt sellest suurt paremaks ei muutunud.  Algselt volikogule esitatud ja linnalehes avaldatud eelarveprojektis palgakärpeid polnud.

Linnapeale meeldib ütelda, et 2010. aasta eelarve on tasakaalus – ja eelarve võib tõesti esmapilgul olla tasakaalus. Samas on valdu, kus eelarve on koostatud ülejäägiga, kuid mitte tasakaal ei ole ühe targasti koostatud eelarve põhiline näitaja, vaid see, kui tõepärane on prognoositud tulubaas ja kuhu see tulu ümber jagatakse.

Kui lõviosa linna tuludest läheb linnavalitsuse ja hallatavate asutuste palkadeks ja haldamiskuludeks ning kulutused linna arenguks loodetakse katta ainult laenudega, siis on midagi väga halvasti.

Esimesele lugemisele laekus 2010. aasta eelarve 29. jaanuaril. Siinkohal on asjakohane märkida, et paljudel omavalitsustel on 2010. aasta eelarve vastu võetud juba 2009. aasta lõpus. Kogenumad volikogu liikmed teavad, et sellise “viimase hetke taktikaga” paistis linnapea silma ka eelmisel aastal, 2009. aasta eelarve menetlemisel.

Mis on siis sellise venitamise eesmärk? Nimelt on kord selline, et kui märtsi lõpuks pole eelarve vastu võetud, läheb linnavolikogu rahvakeeli üteldes laiali, aga keegi ei ole volikokku kandideerinud selleks, et “püss põõsasse visata” ja volikogust lahkuda ning eelarve saabki kui võluväel viimasel hetkel vastu võetud. Nii läks ka seekord.

Eelarve tulubaas on algselt valesti planeeritud ja ei pea olema hiromant mõistmaks, et laekumine linna elanike tulumaksust jääb terve suurusjärgu võrra väiksemaks. Selline lühinägelikkus on hämmastav, sest on üldteada, et täna on riigis kõvasti üle 100 000 töötu, mis on kordades suurem kui 2009. aasta alguses ja see number kahjuks veel ei kahane.

Siiralt asjale lähenedes pidanuks 2010. aasta prognoositava füüsilise isiku tulumaksust laekumise planeerima vähemalt 12 protsenti tagasihoidlikumaks.  2009. aasta laekumine oli 7,014 miljonit, 2010. aastal peaks see olema ca 6,1 miljonit, aga linnapea teadis, et siis on linnaeelarve kõike muud kui tasakaalus, kuid vastuvõetud eelarve lubab hiljem käsi laiutada ning asuda agaralt lisaeelarvetega olukorda siluma.

Nüüd see enam vist võimalik ei ole, kuid iial ära ütle iial.

2010. aasta kütteks plaanitud raha on külm talv ära söönud.  Mille eest sügisel kütta kavatsetakse, on arusaamatu.

Selgelt üle jõu käiv hulk linna hallatavaid asutusi on suur koormus linnale. Ja seni, kuni linnapea ei õpi raskeid otsuseid ise tegema, mitte neid delegeerima erinevatele osapooltele justkui unustades, et palga sisse kuuluvad ka rasked otsused, muutusi oodata ei tasu.

Rahva “kollitamist” volikogu liikmete nimedega kedagi keelata ei saa ja võib-olla on see tegevus isegi tulemuslik, kuid ei tasu seda teha elanike maksudest makstava raha eest. 

Reservi puudumine

Kõik eeltoodu on linnavolikogus korduvalt välja üteldud ja ka kirjalikult esitatud, kuid neid tähelepanekuid pole linnapea arvestanud ning eelarve on vastu võetud. Ega imestada selle üle väga vaja ei ole, kui pea pooled volikogu liikmed on linna hallatavate asutuste juhid – seda oksa ei taheta ju saagida, millel istutakse. Sellest võib ka täiesti aru saada, sest kõik juhid on panustanud oma juhitavatesse asutustesse oma parima tahte järgi ja peavadki oma üksuse eest võitlema. Kuid linnavolikogu liikmena tuleb vastutada kogu linna eest ning vaja on juba linna tervikpilti jälgida ja võimalusi hinnata, et tagada linna jätkusuutlikkus.

Pole muud lisada, kui et aeg annab aru, kuid vaist ütleb, et lisaeelarvet kaua oodata ei tule.

Teame, et Viljandi linnapea on algatanud projekti, mille tulemusena jääb Viljandisse üks gümnaasium. Mustvee linnale (ca 1800 elanikku) selline perspektiiv vist ei sobi. Või ootame, kuni meile gümnaasiumi enam vaja ei olegi?

iii

ARTUR AGANITŠ, Mustvee linnavolikogu liige

blog comments powered by Disqus