Vanas Jõgeva politsei- ja kohtumajas olnud arestikambrid olid õudsed ja neid kritiseeriti pidevalt. Ometi ei tulnud siis kellelegi pähe hakata kinnipeetuid või kainenema tooduid Tartu ja Viljandi vahet vedama, kus tingimused tunduvalt inimlikumad.
Saime uue ja korraliku politsei- ja kohtumaja viisakate aresti- ja kainenemiskambritega. Nii et nuriseda pole enam kellelgi põhjust. Nüüd siis tuleb politseinikel lisaks oma põhitööle hakata veel ka joodikutele taksojuhiks. Jõgevalt Tartusse on 50 kilomeetrit, Põltsamaalt Viljandisse 60, kui sõita Võhma risti välja ja sealt edasi Viljandi-Tallinna teele. Kui minna Kolga-Jaani kaudu, siis tuleb sõita 50 kilomeetrit. Põltsamaalt Tartusse on 60 kilomeetrit. Joodikute vedamine nii pika maa taha pole lõbusõit, üsna sageli tähendab see lisaks ka täis oksendatud ja roojatud autot.
Kokkuhoid, mida saavutama minnakse, on küsitav. Tundub, et politseinike tööaeg justkui ei maksaks midagi, las aga mängivad taksojuhte. Politseinike tegelik töö on siiski ikkagi turvalisuse tagamine, mitte taksojuhitöö. Meie imeõhukeseks lihvitud riigis käib endiselt kokkuhoid põhimõttel ülevalt alla ehk kõigepealt kaotatakse teenused väiksematest kohtadest, kus vaadatagu ise, kuidas hakkama saadakse. Ehk ongi järgmine samm munitsipaalpolitsei loomine koos oma arestikambri ja kainestusmajaga?
Ja veel – mullu detsembri lõpus väitis siseminister intervjuus Eesti Päevalehele, et ta ei taha politseis enam näha koondamisi üksnes palgafondi pärast. Kuidas siis Jõgeval toimuvat nimetama peaks?
