Seni on Jõgevamaal korrastatud Amme ja Kullavere ning Laeva ja Pedja jõe erinevaid lõike ning tänavu ka Umbusi jõgi. Järge ootavad Põltsamaa ja Onga.
Põllumajandusameti Jõgeva Keskuse juhataja Ilmar Tupitsa sõnul on oluline, et jõed saaksid voolata, siis ei teki ka ummistusi. Umbusi jõgi peaks saama korrastatud veel käesoleval aastal, Põltsamaa jõgi loodetakse korda saada lähema kahe aasta jooksul ning tuleval aastal plaanitakse korda teha Onga jõgi.
Tupitsa sõnul on Jõgevamaa jõgede korrastamisel Eestis juhtpositsioonil ning siin tullakse selle tööga tähtajaks toime.
Käesoleval aastal on kavas alustada Umbusi jõe tervendustöödega, mille tulemusena paraneb selle jõe ökoloogiline seisund. Tupitsa sõnul on meie maakonnas juba aastaid tegeldud vooluveekogude puhastamisega, millega tagatakse hea elukeskkond kaladele ning jõevähkidele, samuti luuakse sel moel võimalus sõita jõgedel paatide ja kanuudega. Hiljuti arutati Lustivere kultuurimajas peetud rahvakoosolekul Umbusi ja Põltsamaa jõe keskkonnamõjude hindamisega seotud probleeme. Koosolekul olid esindatud selle kahe jõe piirkonnas elavad inimesed ja institutsioonid. Projekteerijad andsid inimestele ülevaate Umbusi jõe korrastamise projektist ning keskkonnamõjude hindaja Nikolai Laanetu rääkis korrastustöödega kaasnevatest keskkonnamõjudest ning ASi Maa&Vesi hüdrotehnika insener Tõnu Torim andis ülevaate projekteerimise hetkeseisust.
Umbusis mure üleujutustega
Koosolekul osalenud inimesed olid seda meelt, et Umbusi jõgi peaks saama tunduvalt kaunimaks kui praegu on. Üheks jõe ökoloogilise seisundi parandamise eeltingimuseks on Lustivere külas asuvate paisude ümberehitamine selliselt, et kalad sealt läbi pääseksid.
Ilmar Tupitsa sõnul oli Umbusi küla rahvas oma jõe seisukorra pärast tõsiselt mures. Nende arvates tuleks jõgi ümber kujundada nii, et seal ei esineks üleujutusi. Paaris majapidamises jõuab jõevesi üleujutuse ajal lausa ukse ette välja. Teisalt soovivad umbusilased, et jõe tervendustööde käigus loodaks võimalused ujumiseks ning et jõel saaks liigelda ka kanuudega.
Normaalse voolukiirusega jões ei ole jääminek eriti suur, sest kiire vool kulutab jää piisavalt õhukeseks. Aeglaselt voolavas vees on jääpankade kuhjumise oht, mis omakorda tekitab loodusliku paisu. Normaalse voolukiiruse tagamiseks jões tuleb juba suvisel ajal veetaimedest ummistunud või ka jõkke langenud puidust risustatud kohad puhastada.
Aeglase voolukiirusega jõgi on halb elukeskkond jõevähkidele ning kaladele, sest sellises vees ei toimu piisavat aeratsiooni.
Ilmar Tupitsa sõnul on Põllumajandusameti Jõgevamaa spetsialistidel olemas jõgede korrastamisel kaheksa-aastane kogemus, mis kinnitab nende tööde vajalikkust. Positiivset tagasisidet on saadud ka jõe ääres elavatelt inimestelt. Tegelikult hakatigi Umbusi jõe tervendamisega tegelema just lähtuvalt kohalike inimeste initsiatiivist.
Põltsamaa jõe paisud vajavad kalatreppe
Sarnaselt Umbusi jõega vajab korrastamist ka Põltsamaa jõgi. Sel teemal on Põllumajandusameti Jõgeva keskuse inimesed pidanud aru nii Põltsamaa valla kui linnavalitsuse esindajatega. Põltsamaa jõe peamised probleemid on seotud Põltsamaa linnas ja Rutikveres asuvate paisudega.
Euroopa Liidu raamdirektiivist tulenevalt peavad kõik veekogud Eestis olema korrastatud 2015. aastaks. Jõgede osas tähendab see direktiiv, et vesi peab olema puhas, hästi aereeritud ning kalad peavad läbi pääsema. See viimane nõue pole täidetud Põltsamaa linnas, Rutikveres ega paraku ka hiljuti uuendatud Kamari paisjärve paisu juures. Luues Põltsamaa jõel olevate paisude juures läbipääsu kaladele, tähendaks see edaspidi kalade liikumisvõimalust Emajõest kuni Rutikvereni.
Võimalus jälgida kalade liikumist Põltsamaa jõe kalateel rikastaks jõge visuaalselt just Põltsamaa linna piires. Ilmar Tupitsa sõnul on ta näinud välismaal käies pilti, kus kalad liiguvad kaheksameetrisest kalatrepist üles, ilma et see neile mingit probleemi tekitaks. Kui Põltsamaa jõe paisude taga elavad jõeforellid omavahel kokku saaksid, looks see võimaluse kalade populatsiooni tugevdamiseks.
Kõige suurem probleem ongi Kamari paisuga, sest seal on vee kõrgustevahe üsna suur. Samaaegselt kaladele liikumisvõimaluse loomisega tuleb tagada ka Kamari paisjärvest lähtuval kanalil asuva hüdroelektrijaama toimimine.
Põltsamaa jõe puhul tähendab jõe korrastamine läbirääkimist mitme osapoolega. Teatavasti plaanib Eesti Energia taastada Põltsamaa jõe paisu juures kunagi tegutsenud hüdroelektrijaama. Samuti on Põltsamaa jõe korrastamisest huvitatud ümbruskonna omavalitsused. Ilmar Tupits peab vajalikuks läbirääkimisi ka Põltsamaa piirkonna volikogude esindajatega, et kuulda, kas valmisolek jõega seotud korrastustöödeks kajastub ka kohalikes eelarvetes. Seni on kohalikud elanikud ja omavalitsused olnud igati heatahtlikud ja korrastustöid toetavad.
Võimalused nii kalastajatele kui turismindusele
Jõgede korrastamine tähendab, et esmalt hinnatakse jõe seisundit ning seejärel püütakse läbi praktiliste lahenduste anda jõele tagasi selle esialgne looduslik olek. Nii võetakse jõgedest välja sinna kukkunud puit, eemaldatakse koprapaisud, suure kalda väljauhtega kohtades kindlustatakse kallas kividega, jõe kitsamates kohtades luuakse kivide abil kaladele varjulised paigad ehk puhkealad. Sanitaarse veetaseme hoidmiseks teatud jõelõikudel ehitatakse neile ette paiskärestikud või põhjapaisud.
Väga olulised elemendid jõgede korrastamisel on kalateed. Jõgevamaal on mindud seda teed, et kalatreppe ei rajata mitte betoonist, vaid hoopis maakividest. Kalatrepi ehitamisel peetakse silmas, et ühe astme kõrgus sellel trepil ei ületaks 15 sentimeetrit. Erinevatel paisudel jäävad veetasemete erinevused üles- ja allavoolu asuvate paisuosade vahel meetri ja kahe meetri vahele. Koogi külas ehitatud paisul on see kõrgustevahe kaks meetrit. Jõgedesse suubuvatele peakraavidele ja ojadele püütakse ette ehitada settetiigid, et kraavide ja ojade valgalalt ei satuks jõgedesse täiendavat reostust. Samuti on püütud jõgedele rajada sellised kohad, kus jõevesi saaks suurvee ajal minna tavapärasest voolusängist välja. Nii ei liigu kevadise suurveega kaasnev sete pidevalt mööda jõge edasi, vaid ladestub jõge ümbritsevatele madalamatele luhaaladele.
Ilmar Tupits lausus, et paljud inimesed ja institutsioonid ootavad pikisilmi Umbusi ja Põltsamaa jõe korrastamist, kes on huvitatud peale korrastustöid nendesse jõgedesse täiendavate kalapopulatsioonide asustamisest. Samuti aitab jõgede korrastamine turismi elavdada. Näiteks kerkis pärast Laeva jõe korrastamist selle äärde turismitalu. Põllumajandusameti Jõgeva keskuse lepingupartnerid tegid Laeva jõe ääres asuva turismitalu ümbruse jõelõigu puhtaks ning rajasid jõkke ühe saare. Praegu on selle turismitalu ümbrus kaunis.
iii
TOOMAS REINPÕLD
Umbusi jõgi
*Umbusi jõgi saab alguse Luige soost Kalana külast ja suubub Pedja jõkke.
*Jõe pikkus on 34 kilomeetrit; valgala pindala 159 km2
*Umbusi jõe külmaveeline kesk- ja ülemjooksupiirkond kuuluvad kalanduslikult väärtuslike forellijõgede tüüpi ning on tuntud heade jõeforelli püügikohtadena
Põltsamaa jõgi
*Põltsamaa jõgi on Pedja jõe parempoolne lisajõgi
*Jõe pikkus on 135 km ja valgala 1310 km²
*Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool
Jõgi suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi
*Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn
*Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires
Onga jõgi
*Tuntakse ka nimede all Oonga, Kamariku, Lammasküla, Selli või Olju.
*Saab alguse Simuna alevikust 8,5 km ja suubub Pedja jõkke, olles 30 km pikk ja omades 109 km² valgala
Pedja jõe üks suuremaid lisajõgesid, kuuludes Narva-Peipsi vesikonda.
Pedja jõgi
*Eesti pikkuselt neljas jõgi
*Saab alguse Pandivere kõrgustikult Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke.
Ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede
*Pikkus 122 km, valgala 2710 km²
*Jõe ääres asub Jõgeva alevik ja Jõgeva linn
*Pedja suuremad lisajõed on Onga, Kaave
Allikas: Vikipeedia
