Sügis-talvisel pimedal ajal tunnetavad inimesed suuremat vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on “külas käinud” valveta suvemajades. Tuleb teateid tänavatel liikuvatest autodest, kust piilutakse võõrastesse majapidamistesse.
Sellised juhtumid on viinud kogukonna otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Sel aastal korraldatud küsitlus näitas, et elanikud näevad turvalisuse tagamisel üha enam ka oma rolli.
Turvalisus on koostöös loodud väärtus
Naabrivalve eesmärgiks on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühisesse tegevusse kaastakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning naabrivalve ühing.
Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Piirkonna turvalisuse tagamisel ei piisa ainult enda majapidamise eest hoolitsemisest – oluline on, et ka naabri juures oleks kõik korras. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna. Naabrivalve aitab ka paremat suhtlust liikmete vahel.
Naabrivalve sektorid on loodud enamikes Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi üle 11 000 enam kui 550 erinevast paigast üle Eesti. Aastas luuakse keskmiselt 30 uut naabrivalve piirkonda. Aastate jooksul liitunud piirkondadest on siiski ka mitmed erinevatel põhjustel oma tegevuse lõpetanud. Jõgevamaal on seni liitunud kümme naabrivalve piirkonda 151 liikmega. Viimati ühines 12 liitujaga Torma sektor. Loodetavasti annab käesolev artikkel uut hingamist naabrivalve tegevusse ka Jõgevamaal.
Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse-alaseid koolitusi naabrivalve liikmetele, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarsed on maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus samuti saab vajalikku teavet.
Naabrivalve – hooli, märka, reageeri
Turvalisuse suurendamiseks on ka teisi täiendavaid võimalusi koostöös turvafirmadega.
Naabrivalve korraldab mitmeid konkursse. Näiteks edukama naabrivalvesektori konkurss, kus naabrivalve vanemate iga-aastaste aruannete alusel selgitatakse välja parim sektor. Parima naabri konkursil tuli võitjaks Taivo Torrop Uuesalu külast Rae vallast. Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi.
Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind.
Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalik üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Henry Ford on öelnud: “kui kõik liiguvad edasi koos, siis kordaminek tuleb iseenesest.” Koos minnes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud.
Häirenupu teenus üksi elavatele inimestele
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadaandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.
Häirenupu teenus täiendab kohalikus vallas või linnas pakutavat sotsiaalteenuste valikut.
Teenuse tasu on 12 eurot kuus. Tihti võtavad kulud enda kanda abivajaja lapsed või linn/vald.Täpsem info selle kohta on kodulehel: häirenupp.naabrivalve.ee
Kuidas liituda naabrivalvega
*Naabrivalvega alustamise eelduseks on huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu
*Jagage mõtet oma naabritega
*Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes. Vajadusel kutsuge koosolekule ka naabrivalve esindaja
*Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem
*Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel
*Täitke ühingust või naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri ühingule
*Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega
*Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks
*Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised
*Liitumistasu on üks euro majapidamise/korteri kohta ja samuti on aastamaks üks euro
*Juriidilise liikme näiteks korteriühistu, lasteaia jne liitumistasu on kümme eurot ja aastamaks samuti kümme eurot
Meeldetuletamiseks mõned lihtsad turvasoovitused
*Korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta
*Uksesilm aitab kindlaks teha, kes ukse taga
*Ka kodus olles hoidke välisuks lukus
*Eramaja puhul aias töötades hoidke majauks lukus, sest te ei näe ja ei kuule, mis teisel pool maja toimub
*Aiatööde lõpetades paigutage aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži
*Kui jalgrattasõit tehtud, viige sõiduvahend tuppa, kuuri või garaaži. Aeda järelvalveta jättes võib sellest ilma jääda. Kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta nagu rulluisud jne
*Lisainfot ja abi saab naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja tel 6 522 522.
JÜRI SIIM, Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht
