Palamuse vallas võib tänavust aastat nimetada alushariduse aastaks, sest lasteaeda puudutavad teemad on kogu aeg päevakorral. Kõige olulisem on mõistagi see, et algamas on lasteaia kauaoodatud uue hoone ehitamine, ent juba mõeldakse ka sellele, et uus maja saaks täidetud 21. sajandile kohase vaimse sisuga.
Palamusele uue lasteaiahoone ehitamine on tõepoolest juba aastaid päevakorral olnud, sest 18. sajandi lõpu kõrtsihoonest 1930. aastatel kooliks ehitatud maja ei vasta enam tänapäeva vajadustele. Näiteks pole lasteaial saali, kus liikumistunde ja üritusi läbi viia. Praegu kasutatakse vajaduse korral gümnaasiumi väikest saali või rahvamaja saali, aga seal käies kulub suurem osa aurust laste riietamise peale. Lasteaiahoonel on palju muidki puudusi, aga seda nüüdisaegsemaks ümber ehitada on keeruline, sest maja asub mälestiste ühises kaitsevööndis ja tuleb suuresti algsel kujul säilitada.
Palamuse vald otsustas uue lasteaiamaja rajada kontsessiooni korras. See tähendab lühidalt öeldes seda, et kontsessioonihanke võitnud firma ehitab hoone oma raha eest valmis ning annab selle siis vallale üürile.
“Idee saime Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt: nemad rajavad kontsessioonihanke abil Tallinna nn superministeeriumi hoone. Meil aitab sama võte lasteaia valmis ehitada nii, et vald vastaks oma investeeringumahtude poolest riigis kehtivatele finantsparameetritele. Kontsessioonihange oligi meie jaoks ainus võimalus uus lasteaed saada,” ütles Palamuse vallavanem Rait Persidski.
Tema sõnul kukkus esimene kontsessioonihange läbi, sest ühegi firma poolt pakutud üürihind polnud vallale vastuvõetav. Seepärast kuulutati mõne aja pärast välja uus hange ja saadi hoopis teistsugune tulemus. Osalt tänu sellele, et vald võttis paljude majaväliste rajatiste, nagu kommunikatsioonide, teede-platside, mänguväljaku, haljastuse ja päikeseelektrijaama, aga ka sisustuse hankimise enda peale.
“Veensin ka ettevõtjaid, et tegemist on täiesti riskivaba ettevõtmisega: lapsed ei kao meil kuhugi ja järelikult on meil jätkuvalt vaja ka lasteaeda,” ütles Rait Persidski.
Ehkki kontsessioonihanke parim pakkuja on juba välja valitud, arvas vallavanem, et hanke tulemustest on parem lähemalt rääkida siis, kui leping võitjaga on juba sõlmitud.
Olid avatud
“Olen tänulik meie vallavolikogu liikmetele, kes olid lasteaia ehitust puudutavateks diskussioonideks väga avatud ja andsid vallavalitsusele volituse kasutada neid teid, mis viisid uue lasteaia ehitamiseni,” sõnas Rait Persidski ja avaldas lootust, et 2018. aasta sügisel alustab Palamuse valla lasteaed Nukitsamees õppeaastat juba uues hoones, mis rajatakse vallamaja lähedusse.
Ehkki uus hoone on alles paberil, on lasteaia juhataja Marika Merusk ja tema alluvad asunud nuputama, kuidas seda tänapäevase sisuga täita. Ning nad ei mõtle sisu all mööblit.
“Tahame juba vanas majas käivitada uue, 1 + 2 mudelil põhineva õpetussüsteemi,” ütles Marika Merusk. “Kui aga uus hoone valmib, tahaksime hakata korraldama koolitusi kogu Lõuna-Eesti lasteaednikele.”
Marika Merusk osaleb praegu pikemal koolitusel, mis käsitleb muutuste ja muudatuste juhtimist organisatsioonis (koolitust rahastab Euroopa Liit). Märtsis tuleb tal kaitsta lõputöö ning selle teemaks valis ta 1 + 2 süsteemi juurutamise lasteaias. Kui koolitus läbi saab, võtab Marika Merusk oma alluvad kokku ning arutab ka nendega asjad läbi.
“1 + 2 süsteemi puhul on igal rühmal üks õpetaja ja kaks õpetaja abi ehk assistenti. See tähendab, et aktiivse õppetegevuse ajal, st kella 9-13 tegeleb lastega ühekorraga kolm täiskasvanut ja nii kõigil viiel päeval töönädalas,” ütles Marika Merusk.
Tema sõnul on praegu küll igal rühmal kaks õpetajat ja üks õpetaja abi, ent kuna õpetajatel on kahepeale kokku vaid poolteist kohta, siis ei kattu nende tööajad peaaegu kunagi.
Vähemaks ei jää
Marika Meruski sõnul on 2 + 1 süsteem praegu soovituslik, selle seadustamine jäi toppama, sest süsteemil oli palju vastaseid. Lisaks nimetatud süsteemile on Palamuse lasteaias plaanis tänavuse aasta 1. augustist käivitada e-kooliga sarnane e-keskkond, kuhu kolivad nii õppe- ja kasvatustegevuse päevikud, töökavad ja puudumiste tabelid.
“Lapsevanem saab selle süsteemi kaudu teada anda, kui laps mingil põhjusel lasteaeda ei tule ja meie saame ta toidult maha võtta. E-lasteaia süsteem võimaldab lapsevanematelt ka paremini tagasisidet saada, sest kui nad last lasteaeda toovad või koju viivad, on neil alati kiire. E-keskkonnas leitakse ehk ikka aega lugeda ja üht-teist ka omalt poolt kirja panna,” arvas Marika Merusk.
Sel aastal on tal plaanis Palamusele kokku kutsuda kõigi tulevase Jõgeva suurvalla (see moodustub aasta pärast Jõgeva linnast ja vallast ning Palamuse ja Torma vallast) lasteaedade juhatajad ja pidada nendega maha ümarlauavestlus. Marika Merusk on nimelt veendunud, et Palamuse on vägagi perspektiivikas lasteaednike koolituspaik. Ühest küljest pakub selliseid võimalusi Palamuse rikkalik kultuuri- ja ajaloopärand ning Luua metsanduskooli ja Elistvere loomapargi lähedus, teisest küljest valmiv uus lasteaiahoone.
“Olen ise käinud väga toredatel loodushariduse koolitustel Sagadis, ent sinna on Lõuna-Eestist väga pikk maa. Seepärast võiks julgelt siinsed koolitusvõimalused ära kasutada,” ütles Marika Merusk. “Ida-Virumaa lasteaiaõpetajatele võiks aga siin pakkuda lisaks koduloo- ja looduskoolitusele ka eesti keele oskuse parandamise võimalust.”
Et koolitusi teha, on vaja meeskonda. Marika Merusk tahabki välja uurida, keda uue suure Jõgeva valla lasteaedade töötajatest sellesse meeskonda kaasa haarata oleks võimalik.
“Tahan tutvustada teiste lasteaedade juhtidele ka muid võimalusi, mis meil uue maja valmides avanevad. Meil on näiteks uues hoones plaanis hakata koolitama ka hariduslike erivajadustega lapsi. Ning hariduslike erivajadustega lastena käsitleme me ka keskmisest andekamaid lapsi, kelle võimed vajavad välja arendamist ja rakendamist. Häid võimalusi erivajadustega lastega tegelemiseks annab näiteks uude majja rajatav bassein. Palamuse lasteaia muusikaõpetaja Maire Tamm saab peatselt läbitud muusikateraapia alase koolituse. See on samuti suur pluss. Hea meelega näeksin, et majas oleks tööl ka füsioterapeut, sest tänapäeva laste kehahoid on halb: väljas mängimise asemel veedetakse ju aega toas nutiseadmeid näppides,” ütles Marika Merusk.
Tema sõnul on Palamuse lasteaias praegu 90 last ning vähemaks neid lähiaastail arvatavasti ei jää.
Rait Persidski lisas, et Palamuse valla 2017. aasta eelarves on ette nähtud summad selleks, et võrdsustada kõrgharidusega lasteaiapedagoogide töötasu üldhariduskooli pedagoogide töötasuga.
“See näitab, et väärtustame alusharidust, peame seda tähtsaks,” sõnas vallavanem.
Alushariduses ka kogu riigi tasandil uusi tuuli. Minnakse üle uuele 1 + 2 õpetamissüsteemile. See tähendab, et igal rühmal on üks õpetaja ja kaks õpetaja abi. Lasteaia personal on juba vastava koolituse läbinud.
Uue lasteaiahoone valmimist silmas pidades on Palamusel plaanis anda lasteaiapedagoogidele ka võimekus tegelda hariduslike erivajadustega lastega. Uues hoones tekivad head võimalused tegelda nii nende lastega, kes vajavad teistele järele aitamist, kui ka nendega, kes on keskmisest andekamad ja kellele teistega samas tempos edasi liikumine piisavalt pinget ei paku. Sellest võivad tuleneda käitumishäired.
Kui saame 21. sajandi lasteaia, siis tuleb see täita ka nüüdisaegse õppesisuga.
Plaanis hakata korraldama seminare nii 1 + 2 teema kui ka hariduslike erivajaduste teema käsitlemiseks (ainult omadele või ka teistele? Millal?).
Uue lasteaiahoone saamiseks kuulutas Palamuse vald välja kontsessioonhanke. Oleme välja valinud firma, kes lasteaia valmis ehitab. Ehitajaga lepingu allkirjastamiseks vallavalitsus volikogult volituse saanud. Riigihanke võitnud firma ehitab lasteaiahoone valmis ja annab selle Palamuse vallale rendile. Idee Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt. Nemad rajavad kontsessioonihanke abil Tallinna nn superministeeriumi hoone. Meil aitab lasteaia valmis ehitada nii, et vald vastaks oma investeeringumahtude poolest riigis kehtivatele finantsparameetritele. Kontsessioonihange oli antud juhul ainus võimalus uus lasteaed saada.
Otsus selline hange läbi viia tehti juba möödunud kevadel, ent esimene hange kukkus läbi, sest ühegi firma poolt pakutud rendihind polnud vallale vastuvõetav. Seepärast kuulutati mõne aja pärast välja uus hange. Ning saadi samade tingimuste juures, aga asju teistmoodi juhtides, hoopis teine tulemus. Üks samm oli see, et vald võttis enda hooleks majast väljapoole jäävad rajatised, nagu teed, kommunikatsioonid, mänguväljak jne.
Teine samm see, et selgitasin firmadele, et see on riskivaba ettevõtmine: lapsed ei kao meil ju kuhugi ja järelikult säilib neile alushariduse andmise vajadus. Tänu sellele saime vastuvõetava üürihinna pakkumise.
Volikogu andis volitusnormi, võimaldades vallavalitsusel kasutada kõiki teid, et jõuda uue lasteaiahoone valmimiseni. Volikogu olnud väga avatud sellealasteks diskussioonideks. Ühinemisläbirääkimistel hoiti pidevalt päevakorral nii uue lasteaia teema kui ka Palamuse kooli gümnaasiumiosa teema. Nendes küsimustes ei lasknud end kuhugi kallutada.
Ka praegu käib Palamuse lasteaias lapsi väljastpoolt oma valda. Kui hakatakse õpetama ka hariduslike erivajadustega lapsi, tuleb selliseid lapsi kindlasti juurde. Hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks head võimalused. Bassein, vesiteraapia
Marika Merusk:
Uue maja aktiivsem käsitlus. Mitmeid uuendusi kavandatud.
Käin praegu ise koolitusel. Euroopa Liidu rahastatud koolitus “Muutuste ja muudatuste juhtimine organisatsioonis”. Kuidas viia uusi ideid ellu. Toimub Tallinnas ja mitmes sessioonis. Märtsis vaja kaitsta lõputöö ja Marika Merusk valis selle teemaks 1 + 2 õpetamissüsteemi lasteaias. Kui endale asjad selgeks tehtud, istume töötajatega maha ja arutame need läbi, et 1. augustist 2017 sellele süsteemile üle minna.
See tähendab süsteemi, kus iga rühmaga tegeleb üks õpetaja ja kaks assistenti.
Aktiivse õppetegevuse ajal, st kella 9-13 tegeleb lastega korraga kolm täiskasvanut ja nii viis päeva nädalas. Praegu on tavaliselt korraga kohal üks õpetaja ja üks õpetaja abi. Praegu kaks õpetajat ametis, aga kokku pooleteise kohaga. See tähendab, et kahe õpetaja tööajad praktiliselt ei kattu. Uue süsteemi puhul viiel päeval nädalas hommikust lõunani kolm täiskasvanut rühmas. Abijõudu on vaja küll.
Praegu on see süsteem soovituslik: seda võib kasutada, aga ei pea. Vahepeal oli haridus- ja teadusministeeriumis küll plaan see seadustada, ent see põrkas tugevale vastuseisule. Eelnõu jäi toppama.
Marika Meruski meelest on süsteem tegelikult hea, sest ega assitendidki pelgalt koristajad ega söögijagajad ole. Pigem tasuks neid võtta kui õpetaja töövarje. Nende teadmisi lastega töötamisest on pealegi võimalik vastavate kursuste abil täiendada.
Kõrgharidusega õpetajate vaimset ressurssi pole võib-olla tõesti mõtet magavate laste valvamise peale raisata. Pigem võiksid nad mingeid analüüse teha või järgmise päeva tunde ette valmistada.
Assistendid peaksid olema kesk- või keskeriharidusega.
Järgmine teema e-lasteaed. E-kooliga ollakse enamasti juba harjunud, aga sarnane süsteem vaja käivitada ka lasteaias. See tähendab, et 1. augustist pole õppe- ja kasvatustegevuse päevikud enam paberil, vaid arvutis, töökavad ja puudumiste tabelid samuti. Lapsevanem saab selle süsteemi kaudu teada anda, kui laps mingil põhjusel lasteaeda ei tule. Siis saab lapse ka toidult maha võtta.
E-lasteaia süsteem võimaldab lapsevanematelt paremini tagasisidet saada, sest kui vanemad last lasteaeda toovad või koju viivad, on neil ju alati kiire. E-keskkonnas on vanemal rohkem aega lugeda ja üht-teist ka omalt poolt kirja panna.
Plaanis Palamusele kokku kutsuda kõigi uue suurvalla (see moodustub aasta pärast Jõgeva linnast ja vallast ning Palamuse ja Torma vallast) lasteaedade juhatajad ja pidada nendega maha ümarlauavestlus. Marika Merusk on veendunud, et Palamuse on vägagi perspektiivikas lasteaednike koolituspaik. Ühest küljest pakub selliseid võimalusi Palamuse rikkalik kultuuri- ja ajaloopärand ning Luua metsanduskooli ja Elistvere loomapargi lähedus, teisest küljest valmiv uus lasteaiahoone.
Lõuna-Eesti lasteaedade õpetajad võiks sihikule võtta. Ise käinud Sagadis loodushariduse koolitustel. Väga toredad on, aga sinna on Lõuna-Eestist nii pikk maa. Võiks ju siin korraldada. Saab siinsed võimalused ära kasutada. Luual väga head looduse õpperajad.
Uude lasteaiamajja tuleb talveaed, aga mitte niivõrd iluaed, vaid selline, kus rühmadel on oma taimekastid. Saavad jälgida taime sirgumist. Tuleb ka suur loovustuba, kus saab õpetada käelisi tegevusi.
Ka Ida-Virumaad pole unustanud. Sealsed lasteaiaõpetajad saaksid siin ka oma eesti keele oskust parandada. Sarnaseid koostööprojekte on meil varemgi olnud.
Et koolitusi teha, on vaja meeskonda. Tahangi välja uurida, keda uue suure Jõgeva valla lasteaedade töötajatest sellesse meeskonda kaasa haarata oleks võimalik.
Tahan tutvustada teiste lasteaedade juhtidele ka muid võimalusi, mis meil uue maja valmides avanevad. Uues hoones plaanis hakata koolitama ka hariduslike erivajadustega lapsi. Pakkuda erivajadustega lastele neile sobivat arendavat tegevust eripedagoogide juhendamisel omaette ruumides. Vabade kohtade olemasolul võiks Palamuse lasteaed pakkuda erivajadustega laste õpetamise ja tavalaste hulka integreerimise teenust ka teistele maakonna omavalitsustele.
Hariduslike erivajadustega lastena käsitletakse tegelikult ka keskmisest andekamaid lapsi, kelle võimed vajavad välja arenadmist ja rakendamist. Häid võimalusi erivajadustega lastega tegelemiseks annab näiteks bassein. Palamuse lasteaia muusikaõpetaja Maire Tamme saab peatselt läbitud muusikateraapia alase koolituse. See samuti suur pluss. Hea meelega näeks, et majas oleks tööl ka füsioterapeut. Laste kehahoid halb, sest väljas mängimise asemel veedetakse aega toas nutiseadmeid näppides.
HEV laste õpetamine ja koolituste korraldamine võimaldavad ideaalvariandis uusi töökohti luua.
Praegu lasteaias 90 last kahe maja peale. Vähemaks lähiajal ei jää, pigem võib juurde tulla. Mitu lastega peret, kes kunagi siit lahkunud, on tagasi tulemas.
Pole saali, kus liikumistunde ja üritusi korraldada. Praegu kasutatakse gümnaasiumi väikest saali ja rahvamaja saali, aga seal käies kulub suurem osa aurust laste riietamise peale. Hoonel palju muidki puudusi, aga seda nüüdisaegsemaks ümber ehitada on keeruline, sest maja asub mälestiste ühises kaitsevööndis ja tuleb suuresti algsel kujul säilitada.
See tähendab süsteemi, kus iga rühmaga tegeleb üks õpetaja ja kaks assistenti.
Aktiivse õppetegevuse ajal, st kella 9-13 tegeleb lastega korraga kolm täiskasvanut ja nii viis päeva nädalas. Praegu on tavaliselt korraga kohal üks õpetaja ja üks õpetaja abi. Praegu kaks õpetajat ametis, aga kokku pooleteise kohaga. See tähendab, et kahe õpetaja tööajad praktiliselt ei kattu. Uue süsteemi puhul viiel päeval nädalas hommikust lõunani kolm täiskasvanut rühmas. Abijõudu on vaja küll.
Praegu on see süsteem soovituslik: seda võib kasutada, aga ei pea. Vahepeal oli haridus- ja teadusministeeriumis küll plaan see seadustada, ent see põrkas tugevale vastuseisule. Eelnõu jäi toppama.
Marika Meruski meelest on süsteem tegelikult hea, sest ega assitendidki pelgalt koristajad ega söögijagajad ole. Pigem tasuks neid võtta kui õpetaja töövarje. Nende teadmisi lastega töötamisest on pealegi võimalik vastavate kursuste abil täiendada.
Kõrgharidusega õpetajate vaimset ressurssi pole võib-olla tõesti mõtet magavate laste valvamise peale raisata. Pigem võiksid nad mingeid analüüse teha või järgmise päeva tunde ette valmistada.
Assistendid peaksid olema kesk- või keskeriharidusega.
Lõuna-Eesti lasteaedade õpetajad võiks sihikule võtta. Ise käinud Sagadis loodushariduse koolitustel. Väga toredad on, aga sinna on Lõuna-Eestist nii pikk maa. Võiks ju siin korraldada. Saab siinsed võimalused ära kasutada. Luual väga head looduse õpperajad.
Uude lasteaiamajja tuleb talveaed, aga mitte niivõrd iluaed, vaid selline, kus rühmadel on oma taimekastid. Saavad jälgida taime sirgumist. Tuleb ka suur loovustuba, kus saab õpetada käelisi tegevusi.
Ka Ida-Virumaad pole unustanud. Sealsed lasteaiaõpetajad saaksid siin ka oma eesti keele oskust parandada. Sarnaseid koostööprojekte on meil varemgi olnud.
RIINA MÄGI
