Üsna sageli on tarbijatel tulnud ette olukordi, kus müüja pakub tagastatava kauba eest raha asemel kinkekaarti ja esimene mõte, mis sel juhul pähe tuleb, on kas ikka peab sellise pakkumisega nõustuma? Ei pea, aga kui tarbija nõustub, siis tuleb tal kinni pidada kinkekaardi tingimustest.
Juhul, kui toote tagastamine on seotud lepingutingimustele mittevastavusega, näiteks defektse kaubaga, võib kaupleja toote ostusumma ulatuses pakkuda tarbijale kinkekaarti. Sellise pakkumise tegemine ei ole keelatud, aga seda saab kasutada vaid tarbija nõusolekul. Kuna kinkekaardi andmist tarbijale seadus õiguskaitsevahendina ette ei näe, ei ole tarbijal kohustust vastu võtta ostu summas kinkekaarti. Kui tarbija ei ole kinkekaardi vastuvõtmisega nõus, on kaupleja kohustatud toote asendama ning kui asendada pole võimalik, siis tagastama tarbijale raha.
Kui tarbija soovib tagastada defektideta ehk kvaliteetset kaupa (näiteks on ümber mõelnud, ostnud vale suuruse vms), puudub kauplejal kohustus kaup tagasi osta. Kui sellisel juhul kaupleja võimaldab kaubast siiski loobuda ja pakub tarbijale raha asemel kinkekaarti, siis tuleks kaupleja teguviisi hinnata vastutulekuna ja kui kaup ikka ei sobi, oleks arukas kinkekaardiga nõustuda.
Kui kaup on tagastatud ja kinkekaart väljastatud, siis ei ole tarbijal enam õigust raha nõuda, sest kaardi vastuvõtmisega on ta nõustunud niisuguse kokkuleppega, kus ta saab tagastatud kauba eest kinkekaardi. Tarbijal tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kinkekaardi kehtivusajale, sest kui see aeg mööda läheb, siis tähtaja ületanud kinkekaarti kaupleja aktsepteerima ei pea.
HELI PÕDER, tarbijakaitseameti tarbijate teenindustalituse jurist
