Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse vastvalminud uuringu järgi mõjutab leibkondade majanduslik toimetulek ka jõulutarbimist. Kõige sagedamini tehakse kinke kolmele-neljale inimesele ja 27 protsenti elanikkonnast ütleb, et planeeritav kingituste eelarve jääb 51-100 euro vahele.
Võrreldes tulemusi mulluse küsitlusega, võib öelda, et jõulukinkidele kulutatavad summad on aastaga veidi suurenenud, kuid kingisaajate arv vähenenud.
Kolmandik vastajatest leiab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas detsembris ots-otsaga kokku tulla. Rohkem peavad kingituste mahutamisega eelarvesse vaeva nägema madalama sissetulekuga pered. Kuni 50 eurot kulutab kinkidele 18 protsenti, 100-200 eurot 20 protsenti ja 200-300 eurot on kingitustele plaaninud 11 protsenti vastajatest
Üldjuhul Eesti inimesed pühadekulutusi laenurahaga ei kata. Krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib pühadekuludeks kasutada kaks protsenti ning üks protsent elanikest kavatseb jõulukulutustega toimetulekuks laenu võtta lähedastelt.
Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud. Rahalisele survele vaatamata on jõulude tähistamine Eesti elanike jaoks oluline ja 62 protsenti eestlastest arvab, et kingituste tegemine peaks käima selle juurde.
Võrreldes mullusega on siiski kingituste koguarv hakanud vähenema ning kingisaajate ring muutub väiksemaks. Üks-kaks kinki plaanib teha 18 protsenti vastajatest. See, et inimesed teevad vähem kingitusi, näitab nende tarbimiskäitumise muutust. Kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks. Lisaks aitab planeerimine vältida viimase hetke ebamõistlikke oste. Tänavu tunnistas 18 protsenti, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Teistest rohkem kipuvad viimase hetke kingitusi ostma kõige kõrgema, enam kui 1100-eurose kuusissetulekuga inimesed ja 16-29-aastased noored.
Aasta lõpus mõeldakse tavapärasest enam ka heategevusele. Tänavu plaanib jõulude ajal annetada 30 protsenti Eesti elanikest ning 35 protsenti annetada ei plaani. Ülejäänud 35 protsenti ei oska oma annetamise plaanide kohta täpsemalt öelda. Siin on põhjus ilmselt selles, et annetamine on sageli spontaanne otsus, mis tekib sobiva võimaluse kerkides ja sageli seda ette ei planeeritagi.
Uuringu viis 2016. aasta novembris läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 815 Eesti elanikku vanuses 16+.
LEE MARIPUU, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus
