Atesteeritud finants- ja maaelukonsulendi Liia Lusti sõnul on põllumajandus-ja metsandussektoris tootmisega tegelemiseks tänavu võimalik lisaks senistele ka mitmeid uusi toetusi taotleda. Nõustaja märkis, et sellel finantsperioodil jagatakse toetusi ennekõike mikroettevõtetele.
Üheks uueks toetuseks on piimandussektori eritoetus, mida sai taotleda kuni 22. märtsini. Seda võis taotleda põllumajandusega tegelev isik, kes on 2009. aastal täitnud temale määratud piima individuaalset tootmiskvooti vähemalt 50 protsendi ulatuses, tänavu 2. märtsi seisuga oli tal põllumajandusloomade registris kirjas kuni 100
piimalehma või rohkem ning tema ettevõte asub saarel, kus pole piimatööstust ja kus puudub tasuta püsiühendus piimatööstust omava piirkonnaga,” selgitas konsulent Liia Lust.
Piimasektori eritoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 23. märtsist kuni 16. aprillini. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust üks protsent iga hilinenud tööpäeva kohta. Pärast 16. aprilli 2010 esitatud piimasektori eritoetuse taotlusi menetlusse ei võeta.
“Samuti saavad piimatootjad täiendavalt piima turutoetust. Nimelt kiideti piima- ja piimatoodete äärmiselt kehva turuolukorra leevendamiseks möödunud aasta 20. novembril Euroopa Liidu Põllumajanduse ja Kalanduse nõukogus ühe meetmena heaks Euroopa Liidu piimatootjatele täiendava 300 miljoni euro eraldamine ühenduse eelarvest. Eestile eraldatav summa on 20,373 miljonit krooni. Täpsemalt saavad toetust põllumajandusettevõtted, kes on tegelenud piimatootmisega 2009. aastal ning kellele on ka eraldatud piimatootmiskvoot. Taotlust ei ole vaja esitada, kontrollitakse kvoodiaruande esitamist
Saab ka investeeringutoetusi
Lusti sõnul jätkub ka toetuste maksmine investeeringutoetuste meetmete põhjal. “Vastavateks toetusteks on põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus ning mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus, aga ka bioenergia tootmise investeeringutoetus ning põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus ja loomakasvatusehitise investeeringutoetus.
Tänavu on põllumajandustootjatel võimalik kasutada praktikatoetust, põllumajandustootja asendamise toetust, kindlustustoetust. 2.-22. maini saab aga taotleda üldpindala toetusi. Samuti on põllumajandus- ja metsandustootjatel võimalik kasutada nõuandetoetust, mida ühel taotlejal on võimalik saada kuni 20 000 krooni aastas. Selle toetuse puhul on nõutav 25-protsendiline omaosalus. Samuti on tootjatel, kes ei ole kahel viimasel aastal kasutanud nõuandetoetust, võimalus saada atesteeritud konsulendilt kahe tunni ulatuses tasuta nõuannet.
Liia Lust lisas, et põllumajandustootjatele pakutakse koolitusmeetmest ka väga erinevatel teemadel tasuta koolitusi. Aprillis toimuvad keskkonnasõbraliku majandamise toetuse õppepäevad Sadala rahvamajas ja Kamari seltsimajas.
Eelistatud mikroettevõtjad
Atesteeritud konsulent rääkis, et käesoleval finantsperioodil on enamik toetusi suunatud mikroettevõtjatele, milles alla kümne töötaja. “Enamiku toetuste puhul taotletakse nii-öelda meetmed lõhki ja moodustatakse hinnete alusel pingerida. Siis on eeliseks varem<span style=”mso-spacerun: yes”> investeeringutoetuste mittesaamine, taotleja vanus alla 40 aasta, samuti väiksem müügikäive. Tootmissuundadest eelistatakse investeeringuid aiandusse, mesindusse, seenekasvatusse ja põllumajandussaaduste töötlemisse. Samuti eelistatakse ühistegevust,” kinnitas ta.
Harjumuseks traditsiooniline tootmine
Iseloomustades maaettevõtluse üldist olukorda, märkis Liia Lust, et 2009. aasta oli põllumajandus- ja aiandussektoris raske, kuid enamik tootjaid on tänu sektorile eraldatud toetustele suutnud vee peale jääda. “Kui aga kokkuostuhinnad ei tõuse, siis küllap peavad paljud 2010. aastal oma tegevuse lõpetama. Selles sektoris on võlad kasvanud, ollakse võlgu veel eelmise aasta väetiste eest, uuele külvile väetise ostmine muutub suureks probleemiks. Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub küll kevadkülviks laenu, kuid teravilja kokkuostuhindade tõusu praegu ei ennustata,” tunnistas Lust.
Enamik põllumehi on traditsioonilise põllumajandustootmisega seotud ja ka oma mõtetes harjunud sellega tegelema. Vanem põlvkond ei ole ka valmis oma tootmissuunda muutma. Kuid kindlasti vähenevad sellel aastal teraviljade külvipinnad ja küllap väheneb ka lehmade arv. Nooremad otsivad uusi ideid. Olen kokku puutunud tootjatega, kellel on mõttes olnud mitmesuguste kasvuhoonekultuuride kasvatamine (näiteks füüsal) või kes tahaksid hakata kasvatama lihaküülikuid. Kindlasti on perspektiivikas bioenergia tootmise valdkond, st bioenergiakultuuride kasvatamine. On tootjaid, kes on põllumajanduse kõrvalt hakanud tegelema mitmesuguste teenuste osutamisega, kas avanud autoremonditöökoja või asunud tegelema turismiga,” rääkis konsulent.
iii
JAAN LUKAS
