Kolmapäeva hommikul tulnud uudis, et esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes 0,4 protsenti, raputas ka paadunud optimiste.
Veel eile olid uudisteagentuuri BNS ajakirjanikud kogunud erinevatest pankadest analüütikute prognoose, kelle ennustuste järgi pidi tänavu esimese kvartali majanduskasv jääma 2,5 kuni 2,8 protsendi vahele. Keskpank prognoosis tänavu esimese kvartali majanduskasvuks 2 protsenti, rahandusministeerium aga 3,7 protsenti. Mullu neljandas kvartalis kasvas majandus 4,8 protsenti.
Vooremaa tegijad julgevad prognoosida, et teise kvartali majanduskasv võib tänavu jääda nulli lähedale või osutuda hoopis negatiivseks.
Majanduskriisist on sellele vaatamata praegu veel vara rääkida. Fakt on, et odavale laenurahale ja kinnisvara vahendamisele ning uute “pappmajade” ehitamisele toetuv majandus pidi varem või hiljem jahtuma. Ja mida varem, seda parem. Majandusele tervikuna.
Juba mõni aeg tagasi pidi enamik ettevõtteid tunnistama käibe vähenemist ja kasumi tõsist kahanemist. Mullu novembris ilmnes langustendents drastiliselt. Pisut leevendas olukorda jõulukuu ja aasta lõpp, aga midagi roosilist see ei toonud.
Majanduse tsükliline areng on ammu teada ja seda on suutnud vältida vaid totalitaarsed riigid.
Mida siis teha? Säästa võimalikult palju, teha vaid hädavajalikke kulutusi.
Vaevalt majanduse olukord käesoleval aastal paranema hakkab, võib-olla juhtub see aga juba aastal 2009.
15. mai 2008
