Käesoleva aasta algusest tegutseb Avinurme keskuses kiriku kõrval asuvas apteegihoones toidukoht. Nüüdseks on kohalik rahvas koduseid toitusid pakkuva söögikoha omaks võtnud ning selle on üles leinud ka läbisõitvad inimesed.
Osaühingu Maamaitse juhataja Heli Habakuke sõnul ootas Avinurme rahvas sellist toidukohta juba ammu, sest seni oli toitlustamine seal kaootiline.
Eelmise sajandi 1932. aastal ehitas apteegimaja tolleaegne apteeker. Hoone osas, kus praegu toidukoht, asusid varem apteekrite eluruumid. Maja teises pooles tegutseb apteek tänaseni ja Heli Habakuk usub, et küllap nii jääb ka edaspidigi. Viimased kümmekond aastat apteegihoones asunud eluruume enam ei kasutatud. Need ruumid olid 2011. aastal moodustatud Maamaitse kasutuses juba pikemat aega. Toetust ruumide remontimiseks saadi erinevatest projektidest.
Leivatoas küpsetatud leiba hinnatakse kõrgelt
Neli aastat tagasi asutas Heli koos tütrega ühte remonditud ruumi leivatoa, kus nad leiba küpsetama hakkasid. Leiva küpsetas ta juba paari aastakümne eest, kuid vahepeal jäi see soiku.
Kui apteegihoonest teisel pool teed asuv puiduait valmis sai, kutsuti Heli Habakuk sinna leiva tegemist õpetama. Nii kujunes leiva tegemisest välja tema igapäevane töö, mida ta ise õpetama asudes arvata ei osanud. Nüüdseks jõuab nende küpsetatud leib koolidesse, lasteaedadesse ja kauplustessegi Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Kohalikku poodi siiski mitte, sest Avinurme rahvas ostab seda leiba toidukohast. Läbisõitjatele hakkab aga silma koduse maitsega leiba reklaamiv viit.
Heli Habakuk lausus, et ta küpsetab leiba just nii suurtes kogustes nagu seda temalt tellitakse. Ka toidu kõrvale pakub ta omatehtud leiba. Suvel ostavad turistid palju leiba. Leivaretseptid mõtleb leivameister ise välja ja erinevaid leivasorte on tal päris palju. Kohapeal on inimestel võimalus ka leiba maitsta, et jõuda selgusele, kas neile selline leib maitseb ja millist sorti kodusel moel küpsetatud leiba nad eelistavad.
Viimasel ajal on kõneaineks kujunenud suhkru liigtarbimine. Heli Habakuk lausus, et ei lisa leivataignasse suhkrut juba kahe viimase aasta jooksul. Sellise, vähem magusa, leiva on ostjad väga hästi vastu võtnud. Leivameistri sõnul on inimeste teadlikkus toidu tarbimisel oluliselt kasvanud ja laatadel küsitakse sageli, kas ta leivataingnasse ka suhkrut lisab. Nüüd saab ta nii laadalistele kui kõigile teistele leivasõpradele öelda, et tema küpsetatud leibades suhkrut kasutatud ei ole. Samas märgib Heli, et tõenäoliselt ta leivatööstustele konkurentsi ei paku. Ühelt poolt on käsitööleib hinnalt kallim ja teisalt ostavad kodust leiba teadlikumad kliendid.
Vahel helistavad talle inimesed ja tahavad endale värskelt küpsetatud leiba ette tellida. Ka Mustvee elanikud on sagedased ostjad Avinurme leivatoas. Paljud Mustvee elanikud tulevad sinna bussiga. Paraku on Mustvee ja Avinurme vahel bussiliiklus vilets ja vajab nende kahe asula vahel tõsiselt parandamist.
Rahvas hindab toidukoha hubasust ja maahõngulist miljööd
Toidukoha jaoks vajalikud ruumid said remonditud kaks aastat tagasi, kuid toidukoha asutamiseni jõuti alles käesoleva aasta alguses. Kohalikud elanikud on selle soojalt vastu võtnud ning klientideks on enamjaolt Avinurme ettevõtete töötajad. Nii nagu leiva ostjate, on suvisel ajal ka toidukoha klientide hulgas suur osakaal turistidel. Sügis-talvisel perioodil moodustavad lõviosa klientidest kohalikud elanikud, siis kevad-suvisel perioodil on turiste kundede hulgas enamus. Toidukoht ei teeninda kliente ainult tööpäevadel, vaid seda saab välja rentida ka erinevate ürituste korraldamiseks. Maamaitse söögikoht mahutab kuni 35 inimest. Toidukoha perenaise sõnul hindavad inimesed selle toidukoha hubasust ja maahõngulist miljööd. Enamasti on seda sünnipäevade tähistamiseks kasutatud, kuid ka üks väiksem pulmapidu on seal teoks saanud.
Igapäevastest toitudest eelistavad inimesed guljašši. Heli Habakuke sõnul on tema eesmärgiks pakkuda koduseid ja maainimese jaoks traditsioonilisi toite. Alles mõni nädal tagasi imestasid sinna mujalt sattunud inimesed, et leidsid sealt eest nii koduse maitsega toidud. Üks neist teatas perenaisele, et kui ta veel mannavahtu ka saaks, siis oleks kõik viimase peal. Seda ta ka sai. Lisaks guljašile pakutakse kapsahautist ja suppidest näiteks koduse maitsega seljankat. Hapukapsa juurde saab sardelli või verivorsti. Ka kala on võimalik tellida ja perenaine loodab, et kala osakaal toitudes edaspidi suureneb.
Laatadel läheb kodune leib hästi kaubaks
Tulevikus plaanidest rääkides plaanib Maamaitse oma toodete sortimenti veelgi laiendada ning ka laatadel sooviks toidukoha perenaine sagedamini osaleda. Kuulsal Avinurme tünnilaadal on ta alati kohal ja on enamasti osalenud ka Palamuse laadal, ehkki tänavu jäi see vahele. Ka Eesti Põllumajandusmuuseumis korraldataval leivapäeval on ta käinud. Kodusel moel küpsetatud leiba ostetakse laatadel hästi, ainult kunagi ei oska ette aimata, millist sorti ühel või teisel laadal eelistatakse.
Lisaks leiva küpsetamisele õpetab Heli Habakuk ka viltimisest ja vahaküünalde tegemist. Huvilised tulevad tema juurde enamasti kaugemalt. Õppureid on Jõhvist, Kiviõlist, Tartust jm. Sihtrühm, keda Heli Habakuk koolitab, on kodused emad. Lisaks räägib ta ka sellest, kuidas oma ettevõtet asutada ning jagab ettevõtte asutamisega ja arendamisega seotud kogemusi. Nii mõnigi kodune ema on Heli Habakukelt julgustust saanuna juba oma ettevõtte asutanud.
Heli Habakuk ettevõtliku inimesena ainult nende tegevustega ei piirdu, vaid tal jääb aega ka tikkimiseks. Mingil määral teeb ta seda isegi tellimustööna. Tikkijana ja viltijana on ta üles leitud tänu Maamaitse kodulehele, samuti liigub info tema tegemiste kohta suust-suhu.
Heli Habakuk ütleb, et konkurentsi ta ei pelga ega pole selle peale mõelnudki. Lausa selliseid toidukohti, kus suppi, praadi ja magustoitu pakutakse, Avinurmes rohkem ei ole. Kui keegi seal mingit toitu pakub, siis suhtub ta sellesse heatahtlikult. Toidukoha perenaise sõnul ajab igaüks oma asja ja kõigile jätkub turul ruumi. Probleem tema kui ettevõtja jaoks on pigem selles, et erinevalt palgatöötajast peab ta endale ise töö ja sissetuleku tagama. Natuke keerulisem on tegevus ettevõtjana Avinurmes, sest suuremad linnad on sealt kaugel. Vaatamata sellele, Heli Habakuk, maal üles kasvanud ja elanud inimesena, oma praegust elu linnaelu vastu ei vahetaks. Tema tütargi tuli mõne aasta eest linnast maale tagasi.
Samas on tal kahju noortest inimestest, kes tahavad maale elama tulla, aga ei leia maal endale tööd ja piisavat teenistust. Toidukoha perenaine tõi näiteks, et linnas IT-spetsialistina tegutsev inimene ju puidufirmasse laudu laduma ei lähe. Toidukoha perenaisena, kellel jätkub aega ja energiat ka mitmete muude tegevuste jaoks, saab Heli Habakuk hakkama. Ta julgustab linnast maale ümber asuma ka teisi ettevõtllike ja tegusaid inimesi kinnitades, et tõsise tahtmisega töökad inimesed tulevad ka maal elades ning tegutsedes toime.
TOOMAS REINPÕLD
