Defektset kaupa ärge püüdke ise parandada ega edasi kasutada

Vigase kauba puhul on oluline, et probleemiga tegelemist ei lükataks edasi, sest üldjuhul on riketel ja defektidel omadus süveneda. Sellisel juhul on kauplejaga vaidluse jätkamine edaspidi tarbija jaoks keeruline, sest parandamine võib teatud juhtudel osutuda ebaotstarbekaks liigse kalliduse tõttu või isegi võimatuks.

Kaupleja vastutus tarbija ees kestab kaks aastat. Hiljem tarbija kaupleja poole oma pretensiooniga pöörduda ei saa, kui just asjale ei kehti müügigarantii, mis tarbijale pikema perioodi jooksul täiendavaid lisaõigusi annab. Kui tootel ilmneb viga, siis tuleb selle kasutamine kohe lõpetada. Defektse toote kasutamise jätkamisega seab tarbija ohtu enda õigused nõuda kauplejalt asja parandamist ja kaupleja õigust esmalt asja parandada. Võlaõigusseaduse kohaselt on tarbijal kohustus teavitada kauplejat kauba defektsusest kahe kuu jooksul pärast vea ilmnemist, kuid soovitav on teha seda võimalikult kiirelt.

Ärge püüdke ise toodet parandada

Keelatud on ka tarbija iseseisev asja parandamine ja vea tuvastamine, millega võib teatud kaupade puhul tekkida olukord, kus kaupleja edasisest parandamisest keeldub. Vea ilmnemisel tuleb tarbijal esmalt pöörduda kaupleja poole. Seejuures tuleks kauplejale anda võimalikult täpne ja adekvaatne teave tootega juhtunu ja olukorra kohta, mis aitaks kauplejal paremini rikke olemust ja tekkepõhjust mõista.

Kuigi tarbijakaitseseadus lubab lepingu rikkumisest teatada kauplejale mis tahes vormis, siis mõistlik oleks seda siiski sellisel kujul, et kaebusest jääks maha ka jälg ning hiljem ei tekiks vaidlust selle üle, kas ja millal tarbija kaupleja poole pöördunud on. Seetõttu võib soovitada siiski pigem kirjalikku kaebust kauplejale, mis üldjuhul tagab ka kirjaliku vastuse. Kaupleja on kohustatud tarbijakaitseseaduse kohaselt vastama tarbija kirjalikule pöördumisele 15 päeva jooksul ja teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest.

Välised vigastused fikseerige kirjalikult

Kui asjale on tekkinud väliseid vigastusi, mis tarbija arvates on seotud tootmisdefektiga ja mida on võimalik asja remonti üleandmisel fikseerida ja kirjeldada neid dokumendil, millega asi remonti võetakse. Sama kehtib ka kauplejate suhtes, kes võiksid asja nähtavad välised puudused asja remonti võtmisel kirja panna, et tarbijatel ei oleks võimalik hiljem väita, et asja üleandmisel selliseid defekte või vigastusi ei olnud.

Oluline on siis meeles pidada, et kauplejal on õigus esmakordse rikke puhul asi parandada. Seega ei ole otstarbekas esitada kohe kauplejale ostusumma tagastamise nõudeid ja nõuda asja tagasivõtmist. Samuti ei ole kauplejal kohustus tarbijalt tagasi võtta ostetud ja kvaliteetset kaupa, kui just kaupleja ei ole müügieelselt selgesõnalist ja tingimusteta sellist lubadust andnud.

Korduva defekti puhul on tarbijal uued õigused

Kui tegemist on asja korduva rikkega ja on alust arvata, et tegemist on järjekordse tootmisdefektiga, tuleks jälgida sama käitumismudelit ja esitada esmalt kauplejale kirjalik kaebus. Sellisel juhul ei ole otstarbekas kohe pöörduda tarbijavaidluste komisjoni avaldusega, sest tarbijakaitseseadus kohustab esmalt kauplejaga suhtlema. Korduva puuduse ilmnemisel, kui tegemist on tootmisdefektiga, tekivad tarbijal uued õigused. Võlaõigusseaduse kohaselt võib asja parandamise või asendamise ebaõnnestumisel või võimatusel ning ka müüja keeldumise korral ostja müügilepingust taganeda. Samuti võib tarbija taganeda põhjendamatute ebamugavuste tekitamisel, milleks on üldjuhul asja pikaajaline remont, kuid kuni neli nädalat remondi kestvust on siiski aeg, mida ebamõistlikuks üldjuhul ei peeta.

Seega defekti ilmnemisel lõpetage asja kasutamine ja ärge üritage asja iseseisvalt korda teha. Pöörduge võimalikult kiiresti kaupleja poole ja tehke seda soovitavalt kirjalikult, et pöördumisest jääks maha jälg võimalike edasiste rikete tekkimise puhuks. Oodake ära kaupleja vastus, mis peaks saabuma 15 päeva jooksul. Kui vajate nõu, kuidas selles olukorras edasi tegutseda, võite helistada tarbijakaitseameti infotelefonile või saata kirjalik selgitustaotlus ning amet annab vajalikud juhtnöörid.

SVEN LEHIS, tarbijakaitseameti teenindustalituse jurist

blog comments powered by Disqus